"Juba Eesti Energia pikaajalise süsinikneutraalsuse strateegia väljatöötamisel ei arvestanud me õiglase üleminekufondi rahastusega," ütles Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Power juht Andres Vainola. "Me oleme taotlenud õiglase ülemineku fondist toetust Balti elektrijaama 11. ploki konverteerimisel puidujäätmetele," lisas ta ning ütles, et ettevõttel on veel mitu taotlust sisse antud.

Euroopa Komisjon kinnitas esmaspäeval Eesti õiglase ülemineku kava suurusega 354 miljonit eurot, millest saab toetada Ida-Virumaa roheprojekte. Ülemineku territoriaalses kavas on ideekorje tulemustena välja toodud Eesti Energia võimalike investeeringutena 50 megavatise võimsusega Estonia pumphüdroelektrijaama rajamine, taastuvenergia korrashoiukeskus ning vesiniku tootmine ja lõppkasutamine gaasitaristus ja rasketranspordis.

Vainola selgitas, et Balti elektrijaama 11. ploki konverteerimine puidujäätmetele annab Narva elanikele ja teistele Narva kaugkütte kasutajatele pikaajaliselt madalama ja prognoositava hinna.

"Aga teiseks on Balti elektrijaama 11. plokk väga oluline Eesti elektritootmise varustuskindluse vaates. Ka Eleringi varustuskindluse raportis nähakse ette, et Balti elektrijaama 11. plokil on koht ka pärast 2030. aastat. Ehk teine aspekt on elektri varustuskindlus," ütles Enefit Poweri juht.

Kolmandaks tõi Vainola välja Balti elektrijaama töö jätkumise mõju selle kõrval asuvale tööstuspargile. "Me tahame selle tegevuse raames arendada energiamahukat tootmist koostöös partneritega - on see siis näiteks Silmeti koostöö Neo Materialsi püsimagnetite tehasega või on see kaltsiumkarbonaadi tootmine koos Ragn-Sellsiga - see on selgrooks meie Balti elektrijaama kõrval arendatavale tööstuspargile," rääkis ta.

Põlevkivi kaevandamine jätkub samas mahus 2035. aastani

Vainola selgitas, et vastavalt Eesti Energia pikaajalisele strateegiale väljub ettevõtte 2040. aastaks põlevkivienergeetikast, kuid juba pärast 2035. aastat enam põlevkivist elektrit ei toodeta. See tähendab, et vähemalt kuni 2035. aastani jätkub põlevkivikaevandamine praeguses mahus.

"Veel kolm-neli aastat tagasi me kaevandasime 16-17 miljonit tonni põlevkivi [aastas]. Käesoleval aastal tõenäoliselt kuskil 6-7 miljonit tonni. Ja ka edaspidi jäävad need kaevemahud 7-8 miljoni tonni peale aastas, võib-olla natuke peale või vähem, aga mitte üle selle," rääkis ettevõtte juht ja viitas sellele, et 2024. aastal valmib Enefitil järgmine keemiatehas.

"Peale 2026. aastat sulgeme [elektrijaama] vanad plokid ja järjest rohkem põlevkivi liigub kas traditsiooniliselt tolmpõletuses või keevkihtkateldes elektritootmiselt keemiatehase tooraine poole. Nii et jätkuvalt me näeme kuni aastani 2035 ja kuni 2040 põlevkivi liigub elektritootmise asemel keemiatööstuse tarbeks. Nendes mahtudes, mida ma ütlesin, kindlasti alla 10 miljoni tonni aastas," selgitas Vainola.

Kui suureks jääb põlevkivi vajadus pärast seda aega, Vainola praegu öelda ei osanud.

"Seda on raske öelda, millist tehnoloogiat me kasutame keemiatööstuse tooraineteks pärast 2035. või 2040. aastat. Kas seal on veel põlevkivil selline koht või oleme asendanud selle jäätmeplastide või mingite muude taaskasutatavate materjalidega. Seda on raske öelda," rääkis ta. "Kindlasti jätkuvad kaevandusmahud selliselt nagu me oleme oma strateegias ette näinud 2035. aastani, aga pärast seda on võimalik, et kaevemahud vähenevad. Aga see sõltub juba sellest, milline tehnoloogia siis võidutseb või jääb jätkusuutlikuks," lisas Vainola.

Eesti Energia praegu ehitatava keemiatehas Enefit 282 rajamise otsus tehti enne õiglase ülemineku fondi reeglite jõustumist. Tehas peaks saavutama täisvõimsuse 2024. aastal ning Eesti Energia pikaajalise strateegia kohaselt hakkab esialgu tootma vedelkütuseid, minnes hiljemalt 2035. aastaks üle ainult baaskemikaalide tootmisele. Toormena võetakse põlevkivi kõrval kõigepealt kasutusele vanarehvid, seejärel ka prügiplastid.