Keit Kasemets: Euroopa Liidu energiaturul võitlevad kõik iseenda eest

Talv on ukse ees, kuid Euroopa riikidel napib ühiseid lahendusi energiahindade piiramiseks ja gaasi taskukohase hinnaga kättesaadavuse tagamiseks. Kui igaüks võitleb enda eest, siis võidavad alati suured, kirjutab Keit Kasemets.
Varasuvel võtsid Euroopa Liidu valitsusjuhid ette Euroopa Komisjoni. Oldi kriitilised, et komisjon ei ole välja pakkunud üleeuroopalisi lahendusi ees ootava gaasipuuduse leevendamiseks ja ülikõrgete elektrihindade allasurumiseks.
Kõrged hinnad on Euroopas suuresti tingitud sellest, et odavamatest tootmisvõimsustest ei piisa ning turule pääsevad väga kõrge hinnaga tootvad gaasielektrijaamad, mis turuhinna otsustavad.
Selleks ajaks oli enamusele juba ammu selge, et Vene gaasist tuleb loobuda. Isegi kui seda ei taheta, keerab Vladimir Putin varem või hiljem gaasikraanid kinni. Oli ka selge, et Vene gaasita jääb Euroopas sel talvel gaasi puudu. Arvutused näitasid, et erinevate sammudega suudetakse asendada ligikaudu kaks kolmandikku Vene gaasist. Aga kolmandik, umbes 50 miljardit kuupmeetrit, jääb puudu.
Üleeuroopalised otsused
Koroonakriisi lahendamisel töötasid üleeuroopalised otsused hästi. Ühine vaktsiinide ostmine tagas vajaliku mahu ja taskukohased hinnad. Ühine isikukaitsevahendite hankimine, komisjoni järelevalve, et riigid ei kehtestaks kriitilistele toodetele väljaveopiiranguid, rohelised koridorid oluliste kaupade kiireks transpordiks. Kõike seda tahtsid valitsusjuhid näha ka energiaturul.
Komisjon tegi esimesed ettepanekud suve lõpus. Esimest korda ajaloos kasutas komisjoni aluslepingu artiklit 122, mis annab komisjonile erakordse mandaadi hädaolukorras tegutsemiseks. See võimaldab kehtestada üleeuroopalisi reegleid, mis muidu poleks Euroopa Liidu institutsioonide pädevuses, ja teha seda kiiresti.
Suurem osa riikidest nende ettepanekutega rahule ei jäänud, kuigi mitmed otsused tehti. Lepiti kokku riigiabi reeglite ajutises lõdvendamises, viieprotsendilises kohustuslikus energiasäästus tippkoormuse ajal ja kümneprotsendilises vabatahtlikus energiasäästu eesmärgis. Lisaks maksustati fossiilsetest kütustest energiatootjad lisamaksuga ja seati vähese süsinikuemissiooniga tootjatele tulu ümberpiir 180 eurot MWh eest.
Ükski nendest otsustest – kui tarbimise kokkuhoid ja parem juhtimine välja arvata – ei alanda elektri hinda aga taga paremat kättesaadavust.
Eesti ja Läti otsustasid, et ei soovi uusi makse rakendada. See on üks väheseid kordi, mil Eesti on tõesti küsinud ja saanud endale üldistest EL-i reeglitest erandi. Selleks koostati koos Lätiga deklaratsioon, mis lisati ministrite otsuse juurde. Eesti ja Läti kehtestavad korra, mille puhul tuleb ettevõtetel 180 eurot MWh ületavad tulud deklareerida ja suunata need taastuvenergia arendamiseks.
Iga otsuse vastu on mõni suurem liikmesriik
Euroopa Komisjon ei ole elektri hinda alandavaid ettepanekuid välja pakkunud, sest iga otsuse vastu on mõni suurem liikmesriik. Paljudel juhtudel Saksamaa, mis pelgab, et sammud gaasi ostuhinna alandamiseks või ühishanked toovad kaasa Vene gaasi täieliku kinnikeeramise või nende ettevõtete konkurentsiolukorra halvenemise. See tähendab, et riikide vahel jätkuvad vaidlused võimalike uute sammude üle.
Ühiste otsuste puudumisel võitleb iga riik enda tarbijate ja ettevõtjate huvide eest. Nägime koroonakriisis ja näeme nüüd, et EL-i ühisturu reeglite ajutise peatamise korral kaotavad väikesed riigid, millel on vähem jõudu ja ressursse. Eriti siis, kui komisjon ei võta piisavalt tõsiselt oma ülesannet tagada turul võrdne konkurents.
Valitsused on üksteise järel teatanud massiivsetest abiprogrammidest nii eratarbijatele kui ka ettevõtetele. Viimati vihastas teisi riike taas Saksamaa, mis teatas 200 miljardi euro suurusest "kaitsekilbist" ettevõtetele. Lisaks on sakslased andnud märku, et on valmis peatama energia ekspordi, mis oleks siseturu reeglitega räiges vastuolus.
Gaasile peetakse praegu samasugust jahti kui koroonapandeemia ajal isikukaitsevahenditele. Eriti teevad seda riigid, mis on aastakümneid toetunud odavale Vene gaasile ja mille jaoks on gaasi kättesaadavus eluliselt tähtis. Nende riikide hulgas on nii Saksamaa kui ka Soome.
Sakslased on turult gaasi ostnud mistahes hinnaga ja ongi suutnud gaasihoidlad pea saja protsendi ulatuses täita. See tähendab, et teiste riikide ettevõtted on saanud gaasi osta vähem või väga kõrge hinnaga.
Oleme heas seisus
Loominguline kinnipidamine EL-i ühisturu reeglitest ja ülemaksmine gaasiturul on kindlasti ka Eesti gaasimüüjaid mõjutanud. Siiski oleme me suures pildis palju paremas seisus kui paljud teised riike. Gaasitarbimine väheneb jätkuvalt, gaasi osakaal elektri tootmises on null ja soojatootmises umbes 20 protsenti.
Ka elektri hind on tänu ühendustele Soomega, kust tuleb odav taastuvenergia, ning meie oma tootmisele, püsivalt EL-i riikide viie odavama hulgas. Kindlasti peaks Euroopa Komisjon vaatama, miks Klaipeda LNG-terminalis saavad enamus laadimisaegu Leedu ja Poola ettevõtted. Kuid pärast LNG-terminali Soome jõudmist ei ole Eestis gaasipuudust karta suure tõenäosusega ka siis, kui meie ettevõtetel ei ole uues terminalis eelisligipääsu.
Teatud lootus ühisteks lahendusteks Euroopa Liidu energeetikaturul on siiski veel alles. 11. oktoobril pidasid energeetikaministrid Prahas pika ööistungi, mille tulemusel lubas komisjon uusi ettepanekuid 18. oktoobriks.
Energeetika eest vastutav volinik Kadri Simson on lubanud teha neli ettepanekud. Üks ettepanek on gaasi ühishangete platvorm, mis võimaldaks osta riikidel gaasi senisest madalama hinnaga.
Selle rakendamisel on küll mitu aga, ennekõike, kas riikide osalemine ühishangetel on vabatahtlik või kohustuslik. Kasutades vaktsiinide ühishanke näidet: kui riikide osalemine oleks olnud vabatahtlik, teinuks ühishankeid väiksemad riigid ja suuremad oleksid neid samal ajal samal turul üle pakkunud. Sama võib juhtuda ka gaasiga.
Euroopa Komisjon kaalub samuti, kas teha ettepanek muuta vabatahtlik 15-protsendiline gaasitarbimise vähendamise eesmärk kohustuslikuks, ning kas luua kohustuslik skeem, kus riigid, millel on gaasi piisavalt, peavad seda loovutama gaasi puudujäägis olevatele riikidele.
Lisaks püütakse teha muutusi n-ö gaasi börsihinna indeksi kujunemises, mis on kogu suve ja sügise vältel olnud väga muutuv. Sisuliselt on need kõik ettepanekud, mida on valmis toetama Saksamaa, aga mille vastu on mitmed teised riigid.
Kaua räägitud gaasi hinnalage, kas üldist või ainult Vene gaasile, komisjon jätkuvalt välja ei paku. Sama seis on CO2 hinna külmutamise või vähendamisega. Just neid meetmeid toetavad ja soovivad komisjoni ettepanekute hulgas näha mitmed teised riigid. Nädala lõpus kogunevad komisjoni uusi ettepanekuid arutama valitsusjuhid, seejärel taas energeetikaministrid.
Riikide eriarvamused on jätkuvalt suured ja pole selge, milles suudetakse enne talve saabumist kokku leppida. Meie piirkonnas on gaasi piisavalt ja selle kättesaadavusega ei tohiks probleeme tulla. Kuid kui EL-i ühiseid lahendusi ei tule, ei saa välistada, et näeme külmadel talvekuudel mujal Euroopas tööstuste seiskumist või elektrikatkestusi.
Keit Kasemets on politoloog ja töötas aastatel 2016–2022 Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina.
Toimetaja: Kaupo Meiel