Praeguse prognoosi järgi on märtsis, mil varudes on piirkonnas talve madalaim seis, Inculkansi gaasihoidlas veel üheksa teravatt-tundi gaasi varuks.

Taustaks saab märkida, et Eesti, Läti, Leedu ja Soome kogutarbimine, lisaks gaasi import Poola, on prognoosi järgi tänavu juunist kuni tuleva aasta maini 49,5 teravatt-tundi. Leedus osa sellest on 16, Soomel 12, Lätil 10 ja Eestil 3,5 teravatt-tundi. Leedust Poola läheb mööda gaasitoru kaheksa teravatt-tundi gaasi.

Baasstsenaariumi järgi tuleb erinevaid tarnekanaleid pidi Soome-Balti piirkonda juunist järgmise maini 67 teravatt-tundi gaasi. Klaipeda LNG-terminali osa on 38, Inculkansil 13, Soome ehitatava LNG-terminalil 15 ning olemasoleva Hamina LNG-terminali osa üks teravatt-tund.

Soome võrguettevõtte Gasgridi info järgi saab Soome uuest LNG-terminalist varustada gaasiga kuni 105 gigavatt-tundi päevas. Sama tarnevõimsus on ka Klaipeda terminalil. Inculkansi võimsus on 124 kuni 272 GWh ja Soome rajataval LNG-terminalil kuni 140 GWh päevas.

Eestis on varude keskus hankinud eesootavaks talveks 650 gigavatt-tundi riiklikku gaasivaru, lisas on Elering soetanud kaitstud tarbijate ehk kodutarbijate jaoks ligikaudu 140 gigavatt-tundi gaasi. Sellest varust peaks jätkuma kaheks talvekuuks ning sellega toetatakse Eesti gaasimüüjaid, kui neil endal pole enam gaasi tarbijatele müüa, ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Varustuskindlus analüüsis märgitakse, et regiooni tiputarbimine on oluliselt vähenenud ning see on võimalik katta LNG terminalide ja gaasihoidla abil.

Kokkuvõtteks märgitakse analüüsis, et gaasi tarbimine on olemasolevate ressursside põhiselt kaetavad, kuid riskid on kasvanud ja olukord võib muutuda mitme riski üheaegsel realiseerumisel.

Üheks riskiks on võimalik Balti elektrivõrgu desünkroniseerimine Venemaa poolt, kuid selleks ollakse valmis. Desünkroniseerumisega seotud gaasitarbimine gaasielektrijaamades on tarbimise prognoosidesse sisse arvestatud.