Läti on Eesti ja Soome gaasiterminali projekti kogu aeg kuidagi kõrvalt vaadanud. Kuigi valitsus otsustas aprillis liituda ühiste kavatsuste plaaniga, sõlmisid Eesti ja Soome leppe siiski Lätita.

Gaasivarud selleks talveks on Lätil olemas. Et tarbimine on kolmandiku võrra langenud, on riigi vajadus eelseisval külmal ajal 6,5 teravatt-tundi.

"Täpne terminali asukoht polegi nii tähtis – olgu see Paldiski või Inkoo. Tähtis on, et see terminal üleüldse meie piirkonnas on," ütles Läti majandusministeeriumi riigisekretäri asetäitja Edijs Šaicans.

Oma ehk Skulte terminali loomisele on rohelise tule andnud parlament eraldi seadusega. Senine plaan näeb ette, et erainvestorid rajavad 120 miljonit eurot maksva terminali ja seda Inčukalnsi gaasihoidlaga ühendava 30 kilomeetri pikkuse toru ise ja riigi osalust tarvis ei lähe. Samas oleks projektiga jätkamiseks vaja gaasimüüjate ostugarantiisid.

"Raha me ei küsi. Küll eeldame kokkuleppeid suuremate gaasiostjatega, et tagada terminali kasutamine, kui see on valmis ehitatud. Raha annavad erainvestorid. Kes need on, seda me konfidentsiaalsusleppele viidates avalikustada ei saa," ütles Skulte LNG-terminali juhatuse liige Uldis Salminš.

Läti suurim gaasimüüja Latvenergo sõlmis aga hoopis Klaipeda Naftaga kümneaastase leppe igal aastal kuue teravatt-tunni gaasi ostmiseks.

Läti majandusministeeriumis ei nähta mingit vastuolu selles, et ühest küljest on olemas parlamendi otsus kuulutada Skulte terminali ehitus rahvuslike huvide staatusega objektiks ja leevendada seal bürokraatiat, aga teisest küljest on riigiaktsiaselts Latvenergo sõlminud hoopis Klaipeda terminaliga pikaajalise gaasiostuleppe.

"Usun, et Latvenergo nagu iga teinegi majanduslikult mõtlev firma, uurib kõiki võimalusi, mis on ostmiseks kasulikumad. Kui Skulte saab valmis ja seal on gaas odavam kui mujal regioonis, muutub see ka Latvenergole huvitavaks. Seega mingit vastuolu selles, et nad sõlmisid pikaajalise gaasiostuleppe Klaipedaga, ei ole. See ei tähenda, et nad poleks ka Skultest huvitatud," ütles Šaicans.

Läti valitsuskoalitsiooni loojad möönavad, et kui investorid ja gaasimüüjad garantiide osas kokku lepi, tuleb uuel valitsusel taas Skulte rahastamist arutada.

"On kaks alternatiivi. Üks võimalus on, et terminali rajavad erainvestorid. Nagu aeg on näidanud, soovivad nad aga kindlustada oma riske ning küsivad valitsuselt seda ja teist. Loogiliselt võttes peab nüüd valitsus kaaluma, kas poleks mitte endal odavam see töö teha. Nii et otsus nende alternatiivide üle jääb uue valitsuse teha," sõnas Läti seimi liige, Uude Ühtsusesse kuuluv Arvils Ašeradens.