Ida-Virumaa kutsehariduskeskus loobus suvel kolmest õpetajast, kes ei valda eesti keelt. Väljavahetamist vajavaid õpetajaid on tegelikult palju rohkem, kuid nende asemele pole õnnestunud kedagi leida, kirjutas ajaleht Põhjarannik. Riigile kuuluvas kutsehariduskeskuses õpetatakse eesti keeles vaid üksikuid ameteid.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles ERR-ile, et ministeerium on olukorrast teadlik ning kutsehariduskeskuse suhtes algatatakse järelevalvemenetlus. Kiiret lahendust, kuidas olukorda kohe parendada, pole, aga haridusministeerium plaanib Ida-Virumaale õpetavatele eestikeelsetele õpetajatele kehtestada lisatasu.

"Võib öelda, et õppekavas on eestikeelne osa olemas, aga paraku Ida-Viru kutsehariduskeskuses tõenäoliselt ei toimu see õpe nõutul määral alati eesti keeles ja põhjuseks on, et eesti keelt valdavaid kutseõpetajaid ei ole seal piisavalt ja ka eesti keele õpetajate saamisel on kutsehariduskeskusel olnud probleeme," lausus ta.

Lukas sõnul on riigieelarvekõnelustel jõutud sinnamaani, kui lõplikult kokkuleppele jõutakse, siis saab õpetajate palgatõus olema nii järgmise kui ka järgmiste aastate prioriteete ning palgatõus saab olema hüppeline. Lisamotivatsioon on plaanis neile eesti keelt valdavatele õpetajatele, kes Ida-Virumaale õpetama suunduvad.

"Tuleb hüppeline (palga)tõus ja ma loodan, et see mõjub hästi ka õpetajaameti populaarsusele ja on argument, et ka eesti keelt hästi valdavad inimesed lähevad rohkem õpetajateks Ida-Virumaale. Me alustame ka ülemineku eesti keelele kõigis haridusasutustes, kaasaarvatud kutseharidusasutustes, nii et Ida-Virumaa kutsehariduskeskus nagu ka muud Ida-Virumaal olevad koolid saavad arvestada, et eesti keeles õpetavad õpetajad saavad ka vastava lisatasu, mis teeb võrreldes teiste Eesti piirkondadega sealsete õpetajate palga veel suuremaks," lausus Lukas.

Vene noored lähevad just keeleprobleemide tõttu kutsekoolidesse

Endine haridusminister Liina Kersna (Reformierakond) ütles ERR-ile, et ka kutsekoolid peavad koalitsiooni kokku lepitud plaani järgi 2030. aastaks üle minema eestikeelsele õppele, aga see eeldab täielikult eestikeelset põhiharidust, et vene lapsed saavad eesti keele selgeks ning ei pea keeleoskuse tõttu tegema sunnitud valikuid.

"Me teame seda, et osa vene noori, kes õpivad põhikoolis, ei saa põhikoolis eesti keelt selgeks. Tänu sellele lähevad venekeelsed noored rohkem kutseharidusse, sest gümnaasiumis on neil keeruline keeleoskuse tõttu hakkama saada. Ja kuivõrd need noored tulevad kutsekooli puuduliku eesti keele oskusega, siis seal antakse neile liiga suures mahus venekeelsest õpet, et nad saaksid koolis hakkama. See on selgelt probleem. Aga probleem tuleb lahendada põhikoolis," lausus Kersna.

Kersna märkis, et ka praegu kehtiva seaduse järgi peab kutsekoolides ja gümnaasiumides toimuma 60 protsenti õppetööst eesti keeles. "Me teame seda, et kutsekoolides see tihtipeale nii ei ole," nentis ta.  

Praegu paugupealt midagi muuta on Kersna sõnul keeruline.

"Võtame näiteks Sillamäe. Sillamäe venekeelsete koolide õpilastest alla 30 protsendi tegi ära eesti keele lõpueksami vajalikul tasemel. Rohkem kui 70 protsenti ei teinud. Neil ongi väga keeruline minna gümnaasiumisse või eestikeelsesse kutsekooli õppima ilma eesti keele oskuseta. Me peame keskenduma sellele, et õpetame lastele põhikoolis eesti keele selgeks, nii et nad saaksid teha vabalt, mitte sunnitult valikuid," ütles Kersna.

Kersna sõnul on lisaks Ida-Virumaale sama probleem Tallinna kutsekoolides.

"Tallinnas on samuti erialasid, kus õpe toimub eelkõige vene keeles ja lapsed ei oska piisavalt hästi eesti keelt. Juurpõhjus on Tallinnas täpselt sama, mis Ida-Virumaal – lapsed ei ole saanud põhikoolis piisavat eesti keele oskust, et õppida edasi eesti keeles," ütles ta.