Harri Tiido: mida arvavad Soomes elavad venelased sõjast Ukrainas?
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Soome venekeelse elanikkonna arvamused Ukrainas toimuva sõja ja Venemaa teemal. Soomes ning Eestis elavate venelaste suhtumistes on nii mõndagi ühtelangevat ja seda eriti Venemaa meedia mõju osas, märgib Tiido.
Eesti venekeelse elanikkonna seas on arvestatav osa neid, kes toetavad Vladimir Putinit ja sõda Ukrainas. Kuidas on aga olukord põhjanaabrite soomlaste juures?
Kõigepealt sellest, kellest me räägime. Venekeelseid inimesi on Soomes nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt vähem kui Eestis, aga neid on siiski arvestataval määral. Vene keel on mitte-soomlaste seas Soomes enim räägitav keel. Eelmise aasta lõpu seisuga olevat Soomes ligi 88 000 venekeelset elanikku. Enamasti on tegemist venelastega ja ka päritolumaa on neil kas esimeses või teises põlvkonnas Venemaa.
Kuna Ukrainas toimuva sõja tõttu on Venemaalt tänavu hulgaliselt inimesi muude maade hulgas ka Soome pagenud, siis on hetkeolukord kindlasti teistsugune, kuid uustulnukaid ei ole veel küsitlustesse kaasatud.
Soome on küll karmistanud Vene kodanikele piirületusreegleid, aga neid imbub siiski ka praegu riiki arvestataval määral. Samal ajal on Soome, kui üks väheseid Euroopa riike, mille piiri Vene kodanikel annab veel ületada, vältimatult ka transiitmaa. Soome piirivalve viimase aja andmetel ongi olukord selline, et riigist lahkub rohkem Vene kodanikke kui neid juurde tuleb. Ehk see inimhulk on muutuva ja raskelt määratava suurusega.
Tuginen eelkõige Soomes venekeelsete sisserändajate kohanemisele kaasa aitava fondi Cultura tellitud hiljutisele küsitlusele. Osalenuist kolm neljandikku olid sündinud Nõukogude Liidus ja 16 protsenti Venemaal. Eestis sündinuid oli osalejate seas neli protsenti. Ehk enamus olid niinimetatud vanad olijad.
Kodakondsuse järgi oli kõige rohkem, 44 protsenti, Vene-Soome topeltkodakondsusega. 29 protsenti Vene ja vaid 12 protsenti Soome kodakondsusega. Seega ei ole suurem osa ka pikalt Soomes elavaist venekeelsetest pidanud vajalikuks siirduda täielikult asukohariigi kodakondsusesse. Küsitlusse ei olnud kaasatud ka Ukrainast saabunud pagulased, kellest osa on tõenäoliselt venekeelsed ja keda ajutise turvapaiga õiguse turvil arvatakse olevat umbes 40 000.
Sõda Ukrainas on paljudele venekeelsetele inimestele ebameeldiv teema. Valdav enamus, 64 protsenti, arvab, et Venemaa sõjategevus Ukraina vastu ei ole õigustatud. Sõja pooldajaid oli pisut alla viiendiku. Kuid ka sõjategevuse taunijate seas oli kommentaaride põhjal hinnates üsna erinevaid nägemusi ja tauniv vastus ei tähenda veel Venemaa ja selle tegevuse hukkamõistmist.
Tegemist võib olla lihtsalt kahetsusega, et nii läks, või üldise patsifistliku seisukohaga või murega sugulaste või vaba liikumise piiramise või töökoha pärast. Lisaks soovisid nii mitmedki vastajad ilmselt anda nii-öelda sobivat vastust, kartes oma saatust kahjustada.
Seisukohtade vastuolulisust näitab ka suhtumine Ukraina pagulastesse. Üle poole vastanuist suhtub nende vastuvõtmisesse halvasti. Siin võib taustaks olla nii mure töökohtade pärast kui ka ühiskonna meelsuse muutumise pärast või muud sellist. Pagulaste vastuvõtmist toetas 43 protsenti küsitletuist.
Küsitlus näitas ka seisukohtade sõltuvust meediatarbimisest. Ülejäänud elanikkonnaga võrreldes usaldab venekeelne elanikkond Soome ajakirjandust märksa vähem. Ealiselt on selge erinevus noorte ja eakate vahel: viimaste usaldus kohaliku meedia vastu on selgelt väiksem. Ja mida vähem inimene usaldab kohalikku ajakirjandust, seda rohkem on võimalus, et ta kiidab heaks ka Venemaa sõjategevuse Ukrainas.
Omaette nähtus on venekeelse elanikkonna üldine suhtumine uudistesse ja poliitikasse. Vaid 57 protsenti vastajaist ütleb end vähemalt mingil määral jälgivat Soome ühiskonna elu ja madal huvi Soomes toimuva vastu laieneb ka muudele maailma asjadele. Samale trendile viitavad ka varasemad uuringud. Näiteks aastail 2015-2016 läbi viidud küsitlused näitasid samuti, et arvestatav osa venekeelsest elanikkonnast on otsustanud täielikult loobuda uudiste ja poliitika jälgimisest.
Vene aurutelufoorumites Soomes näikse esile tõusvat suhtumine, et muudel riikidel, kaasa arvatud Soomel, ei peaks üldse olema ütlemist Venemaa käitumise kohta. Lisaks on mõju ka suure osa venekeelsete seas endiselt püsival arvamusel, et Soome on Venemaale ju sõbralik riik. Sellest nägemusest on raske loobuda, kuna paljudele olevat see olnud põhjus, miks just Soome koliti.
Selles kontekstis tasub märkida ka tõika, et valdav enamus vastajaist, 82 protsenti, ei ole kogenud sõja tõttu mingeid rünnakuid ega halvustavat või vaenulikku suhtumist vene keele kasutamise tõttu. Samal ajal võib ajakirjandust jälgides leida näiteid kaebustest vaenulikkuse kohta. Kuid ajakirjandus toobki tihti esile reljeefsemaid olukordi, mis ei pruugi heiastada laiemat pilti.
Kui kurtmisi vaadata, siis keskenduvad need eelkõige Vene kodanikele kinnisvara müümise piirangutele ja topeltkodakondsuse teemadele. Palju sõltub ka meediakasutusest. Vanem põlvkond tugineb suurel määral Vene infoallikatele ja huvitaval kombel on nende seas noortega võrreldes vähem neid, kes kogevad meedia kaudu tulevat mõjutamist. Noored väidavad mõjutamiskatseid tihedamini ja enamuses Vene meedia poolt.
Vanemad ja Venemaa allikate turvil elavad inimesed on aga ilmselt juba nõukaajast harjunud sealt tuleva infovooluga ega koge seda mingil moel mõjutamisena. Huvitav on tõik, et soome keele oskus ei suurenda usaldust Soome meedia vastu, seda usaldab vaid 41 protsenti vastanuist. Seega on venekeelsed allikad meediatarbimises määravad ka Soomes.
Aga muidu on venekeelsel elanikkonnal põhjanaabrite juures suur usaldus riiklike institutsioonide vastu: politseid usaldab 90 protsenti, kaitsejõude mõneti ehk isegi üllatavalt 83 protsenti ja haridussüsteemi 82 protsenti.
Kokkuvõtlikult on Soomes ja Eestis elavate venelaste suhtumistes nii mõndagi ühtelangevat ja seda eriti Venemaa meedia mõju osas, mis paneb pitseri ka suhtumisele sõjategevusse Ukrainas.
Viited lugemishuvilistele
Toimetaja: Kaupo Meiel
