Eestis napib kogelevaid täiskasvanuid aidata oskavaid logopeede

Logopeedi töövahend.
Logopeedi töövahend. Autor/allikas: ERR

Eestis oleks vaja rohkem spetsiaalse väljaõppega logopeede, kes oskavad toetada kogelevaid täiskasvanuid, ütles Eesti Kogelejate Ühingu tegevjuht Andres Loorand.

Loorand rääkis ERR-ile, et kogelevaid inimesi tuleb aktsepteerida ning ei ole mõistlik eeldada ega nõuda, et nad räägiksid ladusalt. Tema sõnul kogeleb ligikaudu üks protsent inimestest ning see ei sõltu inimese emakeelest.

"Huvitaval kombel on kõikide keelte ja kõikide rahvuste puhul see osakaal enam-vähem sama," lausus Loorand.

Lapsena kogeleb neli protsenti inimestest, täiskasvanute seas on see osakaal neli korda väiksem, mis tähendab, et kõnepuudega inimesi saab aidata.

Looranna sõnul kasvab osa lastest ise sellest välja, osa vajab kõneteraapiat, osa inimestest jääb aga kogelema ka täiskasvanueas. Logpeede Eestis küll on, aga kogeleja abistamiseks on vaja eraldi väljaõpet - kõigil logopeedidel seda ei ole.

"Eriti suur puudus on neist logopeedidest, kes tegeleksid täiskasvanutega," märkis ta.

Eesti Kogelejate Ühingusse kuulub ligi 150 inimest. Looranna sõnul püüab ühing aidata eelkõige täiskasvanud kogelejaid, korraldatakse kõneraviõhtuid, jagatakse teavet.

Laupäeval on rahvusvaheline kogeluse teadlikustamise päev. Sel puhul allirjastasid 35 riigi kogelejate ühendused, nende seas ka Eesti, kogelemise õiguse deklaratsiooni. Avalduses kutsutakse üles sallivusele.

Kogelemine ei ole otseselt probleem, aga see nõuab tähelepanu nii kogelejalt kui kuulajalt, rääkis Loorand.

"Kogelejal kulub väga palju jõudu oma kõne kontrollimiseks. Kuulajal võtab aga kogelejaga suhtlemine veidikene rohkem aega, sest kogeleja võib silpe korrata, tal võib tekkida blokk või venitamine," kirjeldas ta.

Looranna sõnul seab kogeleja tihti ka ise endale piianguid, arvates, et ta suudab halvemini või vähem kui ta tegelikult suudab. Ta lisas, et kogelejat aitab kõige rohkem see, kui kaasvestlejal on aega teda lõpuni ära kuulata ja ta ei hakka kogelejale sõnu või lauselõppe ette ütlema, sest kogeleja saab sellega ka ise hakkama.

"Tal võtab see lihtsalt veidikene kauem aega," tõdes Loorand.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: ERR-i raadiouudised

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: