Ministeerium kahtleb jalaväemiinide kasutuselevõtu vajalikkuses

Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Kaitseministeeriumi esindaja sõnul ei näita andmed, et Eestil oleks vajadus võtta kasutusele jalaväemiinid nagu seda soovitavad riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) saadikud ja reformierakondlane Ants Laaneots.

Endine kaitseväe juhataja Laaneots ja 19 EKRE saadikut andsid riigikogu menetlusse eelnõu jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ning nende hävitamist nõudva Ottawa konventsiooni denonsseerimiseks.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Thomas Mell ütles ERR-ile, et teemal on nii rahvusvaheline kui ka riigikaitseline mõõde ja lubas, et kaitseministeerium kujundab oma hinnangu eelnõu suhtes koostöös kaitseväega.

"Vabariigi Valitsusel on aega seisukoha kujundamiseks kuni viis nädalat," märkis Mell.

Samas lisas kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja: "Praegu pole vajadus passiivsete jalaväemiinide järele esile kerkinud ei viimase aja võimearendusplaanidest, analüüsidest ega ka Ukraina sõja esmastest õppetundidest."

Tema sõnul on Ukraina sõja õppetunde arvesse võetud ja võetakse edaspidi Eesti kaitsevõime arendamisel. Muuhulgas tähendab see rohkemate iseliikuvate suurtükkide, mitmikraketiheitjate, varitsevate õhuründemoonide, täiendava soomusvõime, laevakaitse- ja õhutõrjevõime soetamist.

Saadikud: jalaväemiinid takistaks läänepolse Eesti purustamist

Eelnõu algatajad kirjutavad seletuskirjas, et Ukraina-Vene sõda näitab, kuidas iga linn ja asula, mis jääb potentsiaalse vaenlase reaktiivlaskeseadeldiste ja suurtukiväe tule ulatusse, langeb halastamatute tsiviilelanikkonda tapvate ja suurt ainelist kahju tekitavate tulelöökide ohvriks.

"Meil ei õnnestu vältida säärast olukorda Narvas, Sillamäel, Kohtia-Järvel, Võrus ja Põlvas ja tõenäoliselt ka Tartus, küll aga peaksime suutma pidada sõda nõnda, et vähemalt Tallinna, Pärnut ning teisi suuremaid Lääne- ja Kesk-Eesti linnu ei purustaks ega tsiviilelanikkond ei kannaks viiekohalistesse numbritesse küündivaid kaotusi. Selleks tuleb vaenlase edasiliikumine peatada. Ilma tõhusa pioneeritegevuseta, mille väga oluline osa on jalaväemiinide kasutamine, ei ole see võimalik," kirjutavad riigikogu liikmed.

Seetõttu leiavad nad, et Ottawa konventsiooni nõuetest kinnipidamine ei ole enam Eesti rahvuslikes huvides, kuna see nõrgendab Eesti kaitsevõimet.

"Enesekaitsevahendina on jalaväemiin tõhus, odav ning piisava heidutusvõimega. Jalaväemiinid on unikaalsed võitlusvahendid ses mõttes, et massilise kasutamise puhul tekitavad need otsestele kaotustele (surnutele ja haavatutele) lisaks veel tõsise psühholoogilise efekti hirmu näol, mida vaenlase sõdurid lahinguväljal liikudes tunneksid. See piiraks oluliselt nende tegevusvabadust ning kompenseeriks osaliselt tulejõu puudujääki, mis meil paratamatult on. Ühegi teise(alternatiivse) relvasüsteemi abil ei ole võimalik sarnast efekti saavutada," seisab seletuskirjas.

Ottawa konventsiooniga on liitunud 163 riiki, sealhulgas kõik Euroopa riigid. Konventsiooniga ei ole ühinenud Venemaa, Hiina ega USA.

Eesti ühines Ottawa konventsiooni 2004. aasta märtsis, paar nädalat enne vastuvõtmist NATO liikmeks. Ottawa konventsioon jõustus Eesti suhtes 2004. aasta 1. novembril.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: