Esimest lugemist ei läbinud jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu. Selle eesmärk oli, et Eesti väljuks Ottawa konventsioonist, mis keelab kasutada, varuda, toota ja üle anda jalaväemiine ning nõuab nende hävitamist, edastas riigikogu pressiteenistus.

Eelnõu seletuskirjas öeldakse, et Ottawa konventsiooni nõuetest kinnipidamine ei ole enam Eesti rahvuslikes huvides ning see nõrgendab meie kaitsevõimet. Seletuskirjas seisab, et Eesti on praeguses uues olukorras sunnitud tegema kõik endast oleneva, et sõjalist riigikaitset tugevdada. Samuti ei saa Eesti lubada, et sõja korral võiksid teised, Ottawa konventsiooniga liitumisest hoidunud riigid, Eesti territooriumil jalaväemiine kasutada, meie aga mitte.

Samas on kaitseministeerium oma hinnangus märkinud, et jalaväemiinide kasutuselevõtt ei annaks Eestile sõjalist eelist vaenlase heidutamisel, kuid raskendaks samas liitlaste kaasamist meie kaitsele. Koostöös välisministeeriumiga koostatud analüüsis lisati, et jalaväemiinide kasutamiseks puudub sõjaline vajadus ka Ukraina sõja esmaste õppetundide valguses, see ei leiaks liitlaste mõistmist ning tooks kaasa negatiivse rahvusvahelise tähelepanu ja surve. Lisaks oleks jalaväemiinide kasutamisel keeruline täita sõjapidamise reeglitest tulenevat vahetegemise põhimõtet.

Eelnõu seletuskirjas tuuakse siiski välja, et Eesti võib pärast Ottawa konventsiooni denonsseerimist võtta ühepoolse kohustuse hoiduda jalaväemiinide müümisest või muul viisil teistele riikidele edasiandmisest ning deklareerida, et ei kasuta jalaväemiine väljaspool oma territooriumi.

Riigikogu ratifitseeris jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva Ottawa konventsiooni 2004. aasta märtsis, paar nädalat enne Eesti vastuvõtmist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) täieõiguslikuks liikmeks. Ottawa konventsioon jõustus Eesti suhtes 2004. aasta 1. novembril.

Ettepaneku eelnõu tagasilükkamiseks tegi Reformierakonna fraktsioon, selle poolt hääletas 30 riigikogu liiget, vastu oli 21 saadikut, lisaks EKRE fraktsiooni liikmetele ka neli Isamaa saadikut: Priit Sibul, Raivo Tamm, Tarmo Kruusimäe ja Heiki Hepner. Eelnõu langes menetlusest välja.