Ministeerium: jalaväemiinide kasutamine ei heidutaks vaenlast, aga takistaks liitlasi

Miinide hoiatussilt Ukrainas.
Miinide hoiatussilt Ukrainas. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Jalaväemiinide kasutuselevõtt nagu soovisid riigikogu EKRE saadikud, ei annaks Eestile sõjalist eelist vaenlase heidutamisel, kuid raskendaks samas liitlaste kaasamist meie kaitsele, leiab kaitseministeerium.

"Passiivselt rakendatavate jalaväemiinide kasutamine ei lisaks strateegilis-operatiivtaseme heidutusefekti, küll aga piiraks tõsiselt liitlaste kaasamist Eesti territooriumil toimuvasse kollektiivkaitseoperatsiooni," öeldakse kaitseministeeriumi koostatud arvamuses. Dokument valmis koostöös välisministeeriumiga ning see on mõeldud vastuseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) saadikute ja Reformierakonna fraktsiooni liikme Ants Laaneotsa algatatud eelnõule, milles kutsutakse üles lahkuma jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast Ottawa konventsioonist.

"Hetkel ja nähtavas tulevikus puudub vajadus taganeda Ottawa konventsioonist ja muudest mineerimistegevust piiravatest rahvusvahelistest lepetest," rõhutas kaitseministeerium.

Konventsiooni denonsseerimise vastu räägivad ministeeriumi koostatud hinnangu põhjal vähemalt neli argumenti:

- selleks puudub sõjaline vajadus, sh Ukraina sõja esmaste õppetundide valguses;

- see raskendaks liitlaste kaasamist Eesti territooriumi kaitsmisesse, st mõjuks potentsiaalselt Eesti kaitsevõimele negatiivselt;

- see ei leiaks liitlaste mõistmist ning tooks kaasa negatiivse rahvusvahelise tähelepanu ja surve;

- jalaväemiinide kasutamisel on keeruline täita sõjapidamise reeglitest tulenevat vahetegemise põhimõtet.

Eesti kasutab muid miinitüüpe

Ministeerium märkis, et mineerimistegevus on endiselt oluline osa Eesti esmasest iseseisvast kaitsevõimest, kuid Eesti kaitsevägi ei kasuta kokkulepetega keelustatud miinitüüpe, mille peamiseks iseloomulikuks omaduseks ja keelustamise algpõhjuseks on miinide nn passiivne rakendamine ehk lõhkemine inimese juuresolekul või vahetul kokkupuutel inimesega ilma, et plahvatuse hetk oleks miini asetaja poolt kontrollitav.

Eesti kaitsevägi kasutab laialdaselt miine, mis on küll passiivsed, kuid konventsioonidega lubatud (ratas- ja roomiktehnika vastased roomikumiinid) ning miine ja kaitselaenguid, millede rakendamine on aktiivne, st miini plahvatus toimub kontrollitult kaitseväelaste poolt tagamaks miini õigeaegse plahvatamise vaenlase kahjustamiseks ja vältimaks kaotusi oma kaitseväelastele või tsiviilisikutele.

Suundmiin

Seejuures rakendab Eesti kaitsevägi kõiki erinevatest lepetest tulenevaid nõudeid miiniväljade dokumenteerimise ja märgistamise osas, et vältida kaotusi Eesti enda kaitseväelaste, liitlassõdurite ja tsiviilelanike seas.

Kaitseministeerium rõhutab ka, et praegu käiva Venemaa sõja ajal Ukrainas on ainult Vene pool kasutanud konventsiooniga keelatud jalaväemiine ja see tekitab küll kaotusi Ukraina kaitseväelastele ja tsiviilelanikele ning põhjustab lisatööd Ukraina demineerijatele, kuid ei oma lahingutegevuse käigule operatiiv-strateegilist mõju.

Jalaväemiinid takistaks liitlaste kaasamist

Ministeerium rõhutas ka, et kui Venemaa kallaletungi korral tuleks Eestile appi NATO liitlased, kes kaitsetegevuse käigus peaksid kasutama ka siin üles seatud miinitõkkeid, milleks neil aga vastavalt konventsioonile õigust ei oleks.

"Olukorras, kus kõik Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigid peale USA on liitunud Ottawa konventsiooniga, poleks praktiliselt võimalik liitlastele üle anda Eesti kaitseväe poolt rajatud ja Ottawa konventsiooniga keelatud miine sisaldavaid miinivälju vm tõkkeid, kuna liitlased ei tohi ega potentsiaalselt ka ei oska neid tõkkeid kasutada," selgitas ministeerium. "See tähendab, et Eesti ühepoolne lahkumine Ottawa konventsioonist ning leppega seni keelatud jalaväemiinide kasutuselevõtmine tooks tõenäoliselt kaasa märkimisväärseid piiranguid liitlasüksuste tegutsemisele Eesti territooriumil. Selline olukord
mitte ei parandaks, vaid hoopis nõrgestaks Eesti kaitsevõimet."

Kaitsevägi: jalaväemiinidel oleks vastasele peamiselt psühholoogiline mõju

Kaitseväe sõjalise hinnangu kohaselt oleks passiivsete jalaväemiinide võimalikul kasutamisel küll vastasele täiendav psühholoogilist mõju, kuid nende kasutamine tooks kaasa ka oma üksuste ja liitlaste kaotusi ning tsiviilohvreid.

Kaitsevägi lisas, et juba praegu nende kasutuses olevate miinide ja kaitselaengute täiemahulisel kasutamisel ja kombineerimisel on sõja korral vastasele nii füüsiline kui psühholoogiline mõju.

"Heidutusvõime säilitamiseks läbi mineerimistegevuse on vajalik jätkata juba Eesti Kaitseväe kasutuses olevate ja hankeplaanides olevate miinide ja kaitselaengute tagamist vähemalt ettenähtud mahus. Heidutusvõime tõstmiseks läbi mineerimistegevuse on vajalik jätkata perspektiivikate miinide ja laengute, sh nende sütikute ning initsieerimismehhanismide arendamist ja hankimist," rõhutas kaitsevägi.

Negatiivne välispoliitiline mõju

Ministeerium toob ka välja, et Ottawa konventsiooniga ei ole ühinenud riigid, mis valdavalt on kas vähearenenud või ebademokraatlikud ning ühe suure suure erandina ka USA. Samas on Ameerika Ühendriigid liikumas konventsiooni nõuete täitmise suunas ning kasutavad jalaväemiine peamiselt Korea poolsaarel, kus nad on lubanud tagada Lõuna-Korea julgeoleku.

"Olukorras, kus passiivsete jalaväemiinide kasutuselevõttu ei toeta kaitseväe sõjaline nõuanne ning ka ükski teine meiega sarnases julgeolekuolukorras olev NATO või Euroopa Liidu liikmesriik ei kaalu Ottawa konventsioonist lahkumist, on ülimalt tõenäoline, et ka Ukraina sõja kontekstis ei leiaks Eesti sellise pretsedenditu sammuga mõistmist ei Euroopa Liidus ega laiemalt," tõdes kaitseministeerium.

"Ottawa konventsioonist lahkumise korral satuks Eesti märkimisväärse rahvusvahelise surve alla, eriti meiega sarnaseid väärtusi jagavate riikide poolt ja ka erinevate mitteriiklike survegruppide poolt. Leppest taganemise järel tõusetuks vajadus lisaks intensiivsele ja pidevale selgituskampaaniale suurendada tuntavalt Eesti miiniabirahastust, mis näitaks, et meie otsus
pole tingitud humanitaar-, vaid julgeolekukaalutlusest," lisati samas.

Tekivad juriidilised probleemid

Ministeerium toob ka esile, et humanitaarõiguse järgi peab kõikide relvasüsteemide kasutamisel arvestama erinevate humanitaarõiguse põhimõtetega, nagu eristamise ja proportsionaalsuse põhimõte, ebavajalike
kahjustuste tekitamise keeld ja sõjaline vajadus. See keelustab relvade kasutamise viisil, mis ei tee vahet tsiviilisikul ja õiguspärasel sõjalisel sihtmärgil.

"Jalaväemiinid ei tee vahet, kas tegemist on vaenlase kombatandi või tsiviilisikuga, kes sellele peale astub. Kuivõrd humanitaarõiguse eesmärgiks on relvakonfliktides aset leidvate kannatuste viimine miinimumini, mis on sõjalise eesmärgi saavutamiseks vajalik (pöörates erilist rõhku tsiviilisikute ja mitte kombatantide kaitsmisele), on jalaväemiinide kasutamine humanitaarõiguse eesmärkide vastu, kuna ei järgi eristamise põhimõtet," tõdes ministeerium.

Lisaks tekib ka küsimus, kas Ottawa konventsioonist väljumine annaks Eestile üldse õiguse kasutada jalaväemiine, kuna rahvusvahelises humanitaarõiguses kehtib üldine reegel, mille kohaselt on keelatud kasutada selliseid relvi, laskemoona ning sõjatarbeid ja sõjapidamisviise, mille eesmärgiks on põhjustada liigseid vigastusi või õigustamatuid kannatusi, mida aga jalaväemiinid tekitavad.

Kokkuvõttes rõhutati dokumendis, millele on alla kirjutanud kaitseminister Hanno Pevkur, et ministeerium ei toeta mainitud konventsiooni denonsseerimist.

Ottawa konventsiooni denonsseerimise eelnõu esitanud saadikute hinnangul aitaks jalaväemiinida kasutamine ära hoida vaenlase tungimise Kesk- ja Lääne-Eestisse.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: