"Välisministeeriumi ühemõtteline vaade on, et me vajame siin tugevamat kontrolli ja suuremat selgust," ütles Reinsalu valitsuse pressikonverentsil.

"Meil on üle 100 000 Ukraina kodaniku sisenenud Eesti territooriumile ja meie jaoks on oluline teada, kus inimesed on, selgelt. Ja kontrollida, kes siia tuleb ja kes siit läheb. Seetõttu peab välisministeerium mõistlikuks, et me kehtestaksime viivitusteta Schengeni sisepiiridel kontrolli," ütles Reinsalu.

Välisministeerium peab Reinsalu sõnul vajalikuks, et Eestis viibivate välismaalaste suhtes rakenduks registreerimise kohustus.

Läänemetsa sõnul on riigil Eestis viibivatest inimestest hea ülevaade ning Schengeni piiri kinnipanemiseks ükski julgeolekuasutus vajadust ei näe.

"See on sisuliselt hinnaga 7,3 miljonit eurot kuus. See tähendab 150 politseiametniku rakendamist lisaks piirile, see tähendab idapiirilt politseiametnike äravõtmist, sest keegi peab hakkama juhendama. See tähendab idapiiril n-ö valve professionaalide koha pealt nõrgemaks tegemist ja loomulikult kaitseliidu kaasamist," ütles Läänemets.

"Õiguskaitseorganid ütlevad, et sellist vajadust ei ole, et sisejulgeoleku arvelt hakata Läti numbrimärke hoolikalt vaatama. On mitmed erinevad teised võimalused," ütles Läänemets.

Ukraina põgenikke saabub jätkuvalt Eestisse ning Läänemetsa sõnul peab Euroopa alustama läbirääkimisi põgenike ümber paigutamiseks.

"Ilmselgelt me peame tegema teistele Euroopa riikidele ettepaneku ja alustama läbirääkimisi, et sõjapõgenikke võiks ka keegi teine vastu võtta. Kui see sõda peaks kestma veel aasta aega, siis põgenike arv kasvab ja kasvab ja ühel hetkel tulevad ette piirid, kui meie lasteaedades saavad kohad otsa, koolides saavad kohad otsa ja ma loodan siin välisministeeriumi tugevale tegevusele," ütles Läänemets.

Reinsalu sõnul on pooled Eestisse sisenejatest öelnud, et kasutavad Eestit transiitriigina ning pooled plaaninud jääda Eestisse, kuid staatuse varjupaiga juriidiliseks vormistamiseks on omandanud nendest inimestest 20 000 vähem.

"Ehk tegelikult ka need 50 000 pluss, kes on öelnud, et kasutavad Eestit transiitriigina, me ei tea, kas nad on siin või on ära läinud," ütles Reinsalu. "See puudutab suurusjärku 70 000 inimest."

Läänemetsa sõnul on vajalik kaaluda, mida soovitakse piirikontrollist saada ja kas seda ülevaadet on võimalik saada ka teisiti.

Peaminister Kaja Kallase sõnul tuleb valmistuda selleks, et surve on suur. "On erinevad ettepanekud, mida saame teha või ei saa, seda saame valitsuskabinetis arutada," ütles Kallas.

Läänemets ütles ERR-ile, et üheks võimaluseks Eestis viibijad tuvastada on näiteks ühekordne ülevaade Eestis pangakaartide kasutamisest ehk kas väidetavalt Eestis viibivad inimesed on siin teinud oste.

"Kuna ajutise kaitse saamine ka pikeneb, tuleb uuendada siin olemist. Kus mõne inimese puhul on kahtlust, palume tal kohale tulla ja siis selgub, kas ta on Eestis või mitte," rääkis Läänemets.

Läänemets märkis, et ka Eestis elavatel Ukraina põgenikel on lubatud Euroopa Liidu sees liikuda, mis teeb nende piiriületuse kontrollimise keeruliseks. "Palju mõistlikum on teha mingeid teisi süsteemi riigisiseselt, et julgeolek oleks tagatud," ütles ta.

"Plaan on teha ka ajutine kontroll piiril nädalaks ajaks, võrdleme isikuid, kes tulevad sisse, palju välja lähevad, kas numbrid enam-vähem klapivad. Selle järgi saame hinnata seda, kui õigeid andmeid piiril edastatakse," ütles Läänemets.

Läänemetsa sõnul on riik otsustanud, et ei käsi kõigil end elanikuks registreerida. Kui selleks inimesi kohustada, peavad neile laienema ka Eesti elanikele kehtivad hüved. "Me võime ka teha selle, aga see eeldab, et automaatselt ka neile, kes ei soovi siia jääda, sunnime peale kõik toetusmeetmed, kõiksugu muud hüved, mida Eesti oma kodanikele või siinviibivatele inimestele pakub. Kas see on mõistlik – valitsus peab seda arutama, võib-olla on mõistlikud need vaheetapid, mida siseministeeriumi poolt välja pakume," ütles ta.

Valitsus asub lõunapiiril ajutise kontrolli ettepaneku ettevalmistamist

Reinsalu teatas neljapäeva õhtul, et valitsus otsustas asuda esimese sammuna ette valmistama Eesti lõunapiiril ajutise piirikontrolli kehtestamise operatsiooni ettepanekut, et hinnata isikute liikumist.

Reinsalu sõnul otsustas valitsus ka muuta seadust nii, et kehtestada teatud ajutiselt Eestis viibivale isikute ringile riigi ees teavitamiskohustus oma asukohast.

Samuti plaanib valitsus tõhustada kontrolli Venemaalt tulevate isikute piiriületusel.

Valitsus tahab kohustada politseid läbi viima taustakontrolli välismaalaste riigis viibimise üle.

Jätkub analüüs idapiiri osade piiripunktide töö ümberkorraldamise kohta.

"Need on selguse saavutamisel esmased sammud, vajame süsteemset tegevust, sest peame teadma, kes Eestis on, kes siit lahkuvad ja siia tulevad," lisas Reinsalu.