X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Yngve Rosenblad: ärme unusta pagulaste tööle rakendamisel kvalifikatsiooni

Yngve Rosenblad
Yngve Rosenblad Autor/allikas: Erakogu

Eestis ajutise kaitse saanud sõjapõgenikud on hästi rakendunud ametikohtadel, kus meil on terav tööjõupuudus. Kui tahame, et ukrainlaste töised sidemed Eestiga jääksid kestma ka pärast sõja lõppu, tuleb soodustada nende jõudmist kvalifikatsioonile vastavale tööle, kirjutab Yngve Rosenblad.

Statistikaameti andmetel töötas Eestis 23. oktoobri seisuga 39 protsenti ehk 8134 ajutise kaitse saanud tööealist isikut (20-64-aastased), töötuna arvel oli 28 protsenti (5756 isikut). Arvestades sõjapõgenike siin oldud suhteliselt lühikest aega ning asjaolu, et suur hulk põgenikke saabus koos alaealiste lastega, on ligemale 40 protsenti rakendumine hea tulemus.

Positiivne on seegi, et ajutise kaitse saanutest suur hulk töötab just neis valdkondades, kus meil on töökätest terav puudus: töötlevas tööstuses, haldus- ja abitegevustes, kaubanduses, majutuses ja toitlustuses, ehituses.

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA seisukoht on, et tegevusaladel, kuhu meie enda inimesi ei jätku, ent mille areng on Eesti majanduse jaoks möödapääsmatu, tuleb soosida välistööjõu rakendamist. Sellisteks valdkondadeks on näiteks ka haridus, sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja IKT, kus me veel pagulaste potentsiaali täit rakendamist ei näe.

Praegu töötavad ajutise kaitse saanud ukrainlased Eestis reeglina oluliselt alla oma kvalifikatsioonitaseme. Pagulastest, kelle haridustase on teada, on enam kui pooltel kõrgharidus (või sellega võrdsustatud haridus). Eestis teevad nad aga lihttööd, osa on ametis teenindus- või müügitöötajana, seadme- ja masinaoperaatori või oskustöölisena.

Töö peab vastama kvalifikatsioonile

Alla oma kvalifikatsiooni töötamine kipub paguluse ja uude ühiskonda siirdumisega paratamatult kaasas käima, kuna inimeste sotsiaalne kapital (keel, sidemed, usaldusväärsus jne) on algul napp, lihttööde ära õppimine on kiirem ja tööjõuvajadus neil töökohtadel suur. Ent pikalt ei ole inimesed motiveeritud oma kvalifikatsioonile ja ootuste mitte vastavat tööd teha.

Teiste riikide kogemused näitavad, et kui pagulased satuvad vähese keeleoskuse ja kvalifikatsioonide mittevastavuse tõttu ametite lõksu, mis on alla nende võimete, võib see kaasa tuua sotsiaalseid probleeme, sh teise põlvkonna immigrantidega.

Ohtude ennetamiseks, aga ka Eestis viibivate kompetentsete spetsialistidega töiste sidemete säilitamiseks peame neile siin väärilisi võimalusi pakkuma. Kuvandi loomine Eestist kui atraktiivsest riigist kus töötada, pole sugugi vähetähtis. Tuleb meeles pidada, et konkureerime välistööjõule võrdselt kõikide teiste riikidega.

Üks positiivne näide juba on: suure tõenäosusega seob vähemalt osa Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rakenduskõrgharidusõppe õe õppekaval end täiendama asunud 23 ukrainlasest end Eestiga pikemaajaliselt. Seda enam, et õpe toimub eesti keeles.

Seni on ajutise kaitse saanud ukrainlased sotsiaalhoolekande ja tervishoiu sektoris vähe rakendust leidnud: kokku töötab neist sektorites um 300 inimest. Kindlasti on siin potentsiaali enamaks. Kui Rootsis töötavad hoolekandeasutustes iraanlased, somaallased jt kaugematest kultuuriruumidest pärit inimesed, siis meile suhteliselt lähedase kultuurilise taustaga ukrainlaste rakendamine ei tohiks olla liiga keerukas.

Töökätest on endiselt puudus

OSKA prognoosi kohaselt on sotsiaaltöö valdkonnas järgmise kümne aasta jooksul tööjõuvajaduse kasvust ja asendusvajadusest tulenevalt iga-aastaselt vaja ligi 2000 töötajat. Juba enne Ukraina sõjapõgenike Eestisse saabumist oli selge, et sotsiaaltöös seisab ees debatt välistööjõu kaasamisest.

Niisamuti võiks ukrainlasi senisest enam rakendada koolides, lasteaedades või hariduse tugiteenustes juba seetõttu, et alaealiste osakaal ajutise kaitse saanute hulgas on suur.

Enamik Eesti majandusharusid vaevleb kroonilises tööjõunappuses. Kuigi tööturg praegu energiahinna tõusu, kiire inflatsiooni ja tarneraskuste tõttu mõnevõrra jahtub, siis töökätest on endiselt puudus. Ajutise kaitse saanud ukrainlased saavad siin pakkuda leevendust, kes lühi-, kes pikaajaliselt.

Nii majanduse arengu kui ühiskonna turvalisuse huvides tuleb meil edendada kauemaks Eestisse jäävate pagulaste kvalifikatsioonile vastavat ja lisandväärtust loovat rakendumist.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: