Eestisse on tulnud umbes 112 000 Ukraina sõjapõgenikku. Ajutist kaitset on taotlenud 38 000 põgenikku. Siseministeerium pakub, et Eestis võib praegu viibida umbes 61 000 sõjapõgenikku. Viimane number on saadud lahutades kõigist üle piiri tulnutest need, kes ütlesid ametnikele, et plaanivad Eestist kuhugi mujale edasi liikuda.

Poliitikud kurdavad juba mõnda aega, et keda ja kui palju Eestis täpselt on, ei tea. Neljapäeval otsustas valitsuskabinet valmistuda selleks, et lõunapiiril ajutine kontroll taastada. 

"Minu ettepanek valitsusele oli see, et ma tahaksin viia läbi mõned politseioperatsioonid piiril. Ehk teatud perioodidel lihtsalt veenduda, kes tuleb sisse, kes läheb välja," rääkis siseminister Lauri Läänemets.

"See annab meile võimaluse vaadata, kas kõik inimesed, kes riiki sisenedes ütlevad oma eesmärgiks jõuda näiteks Ukrainasse või mõnda teise Euroopa riiki, lõpuks ka siit väljuvad. Ja me saame ka vaadata, kui suur on sõjapõgenike liikumine mõnest teisest Euroopa Liidu riigist Eestisse," lisas Läänemets.

Läänemets märkis, et ehkki piirikontrolli taastamiseks piisab ka siseministri korraldusest, arutab ta seda tuleval nädalal uuesti valitsusega. "See on kulukas meede," sõnas minister.

Tema sõnul poleks tegu pelgalt sõidukite üle lugemisega vaid politsei kontrolliks ka inimeste dokumente. Samas ei pruugita piiri päriselt kinni panna ehk piiriületamine on tõenäoliselt võimalik ka väljaspool ametlikke piiripunkte.

"Meil ei ole täna mingit julgeolekuprobleemi, kus me tahame riigipiiri igalt poolt sulgeda, et keegi jumala eest üle ei saaks. Me tahame vaadata, kes on need isikud, kes peamistes kohtades üle liiguvad," selgitas Läänemets. "Seda, et me hakkame igasse põõsasse Läti-Eesti piiri peal inimest paigutama, selle operatsiooni mõttes ja selle info saamiseks seda vaja ei ole."

Läänemets rääkis, et peaasjalikult ongi tarvis täpsemat statistikat, et riik ja omavalitsused saaksid planeerida teenuseid. Aga mitte ainult. Läänemets tuletab meelde, et päris paljud mobilisatsiooni eest põgenenud venemaalased on jõudnud Euroopa Liitu. "Me peaks vaatama ka seda, kas nad juhtumisi liiguvad Eestisse," sõnas Läänemets.

Riik käsib endaga ühendust võtta

Teise meetmena pannakse siinviibivatele sõjapõgenikele teavitamiskohustus. "Et kui nad Eestisse tulevad, peavad nad teavitama, kus kohas nad asuvad, kes nad on. Ja kui nad siit riigist lahkuvad, siis peavad nad seda samuti tegema," ütles Läänemets.

Nimelt puudub riigil praegu igasugune kontakt nende põgenikega, kes tulevad siia mõnest teisest Euroopa Liidu riigist ja ise Eesti riigiasutustega ühendust ei võta. Samuti on siin vähemalt paarkümmend tuhat inimest, kellega seni ainus kontakt oligi piiripunktis.

"Me veel praegu arutame seda, et mis aja jooksul ta peab endast teavitama. Kas ta peab kolmekümne päeva jooksul või natuke pikema aja jooksu," arutles Läänemets. "Meil pole mõtet väga väikeseks seda ajaraami panna."

Nii näiteks kaalutakse ministeeriumis võimalust seada registreerimiskohustus 90 päeva peale. Nii kaua võivad Eestis viibida siia viisavabalt tulnud kolmandate riikide turistid.

Lisaks arutatakse, mida teha nende põgenikega, kes registreerimiskohustust ei täida. Kui nad ei registreeri, ei tea riik ka nende olemasolust ja ei saa nendega ka ühendust võtta. Ning kui mõni kogemata vahele jääb, siis välja, sõjakoldesse, teda saata ei saa ning ja tegemiseks peaks talle võib-olla toetust maksma.

Idapiiril oleks abi Ukraina maksuandmetest

Valitsus arutas neljapäeval ka seda, kuidas tõhustada kontrolli idapiiril. "Me proovime saada piirile ka Ukraina sideohvitseri, kellel on andmebaasid ja süsteemid, kust vaadata, kes need inimesed on, kui meil on seda vajadust," sõnas Läänemets.

Politsei saab ka praegu kontrollida, kas passi näitav inimene ikka on Ukraina kodanik, aga selleks on ametnikud pidanud iga kord Ukraina saatkonna poole pöörduma. Sideohvitseri kohalolek muudaks töö kiiremaks. Pealegi pole Ukrainas lihtsat rahvasikuregistrit kõigi inimeste andmetega. Niisiis loodab politsei luua ühenduse rohkemate Ukraina andmebaasidega.

"Igal oblastil on näiteks oma register. Need ei pruugi omavahel ühilduda. Ühtset riikliku registri ega isikukoodi ei ole. Näiteks maksuandmebaas on see, kust võiks kõik inimesed üles leida," rääkis Läänemets.

Piirikontroll on kuues Schengeni riigis

Välisminister Urmas Reinsalu võttis neljapäeval toimunud kabinetiarutelule kaasa hulga hoogsamad ettepanekud. Muuhulgas märkis ta, et piirikontroll tuleks taastada nii Läti kui Soomega. Ja seda mitte paariks nädalaks vaid pikemaks ajaks.

Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi märkis, et siseturvalisuse seisukohast seda tarvis ei oleks.

"Politsei- ja piirivalveamet vaatas ka üle, mis avaliku korraga on toimunud seoses sellega, et meil tegelikult on elanikkond kolm-neli protsenti kasvanud. Tegelikult praeguste hinnangute põhjal ei ole mingit põhjust muretsemiseks," sõnas Mägi.

Samas polnud Reinsalu ettepanekus ka midagi erakordset. Kokku on Euroopa Komisjonile oma piirikontrolli taastamisest teatanud kuus riiki. Näiteks Tšehhi valitsus teatas hiljuti, et nad pikendavad septembri lõpus alanud piirikontrolli Slovakkiaga.

Tšehhe ei kannustanud piiripunkte üles seadma Ukraina sõda, vaid hoopis ebaseadusliku sisserände suurendamine.

Kui läinud aastal tabati Tšehhis tuhat loata riigis viibivat inimest, siis tänavu enne piirikontrolli taastamist oli neid tabatud 12 korda rohkem. Enamik migrantidest on süürlased, kes saabusid peamiselt Türgist ning soovisid edasi rännata Lääne-Euroopasse. Pärast piirikontrolli taastamist on tuvastatud üle 5000 ebaseadusliku sisserändaja.

"Paljudel riikidel, nagu näiteks Prantsusmaal, Saksamaal, Taanil ja ka Rootsil on piirikontroll juba 2015. aasta rändekriisist saati," rääkis Mägi.

Prantsusmaal on ametlikult piirikontroll kuni järgmise aasta aprilli lõpuni. Põhjustena loetles riik uued terrioriohud, organiseeritud kuritegevuse, ebaseadusliku rände ja viimaste teadete puhul ka Ukraina sõja. Dokumendi järgi tehakse kontrolli kõigil sisepiiridel, samuti mere- ja õhupiiril.

Taani muretseb relvakaubanduse pärast

Samas ei pruugi komisjonile saadetud teavitus ja päriselu kokku minna ning praktikas pääseb üle Prantsuse piiri ka dokumenti näitamata. Janek Mägi selgitas, et riikide deklaratsioonidel piiride kohta ning ka piirikontrollil endal võivad olla poliitilised põhjused.

"Ja poliitiline eesmärk on see, et esiteks me näitame oma rahvale, et me teeme midagi, me tagame turvalisust. Aga teine, mis on veel olulisem, on see, et me näitame naabritele koha kätte, et teie ei saa hakkama, järelikult me peame ise kaitsema oma piire," rääkis Mägi.

Siiski on ka riike, kes viitavad oma selgitustes konkreetsemale ohule, mida tõrjuda. Näiteks Taani räägib suurest ohust, et Ukrainast liiguvad relvad Taani kuritegelikele organisatsioonidele.

"Arvestades seda, kui palju on Ukrainas relvastust ja kui palju relvastust on sõjategevuse käigus sattunud tsiviilisikute ja kuritegelike grupeeringute kätte sattunud ja kui palju relvaabi on tee peal kaduma läinud, siis selles vaates võiks küll olla vajalik täiendavalt kontrollid," märkis Mägi. "Aga kui sadamates toimub kontroll, siis see ilmselgelt ei tähenda, et kontrollitakse neid isikuid, kes turistina sisenevad. Pigem nad keskenduvad kaubasaadetiste kontrollimisele."

Sadamate kontrollimisele keskendub ka näiteks Norra, mille teade räägib soovist suurendada gaasirajatiste turvalisust.