Peterson psühholoogilise abi nappusest: inimene peab end ka ise aitama
Tervise- ja tööminister Peep Peterson möönab, et kliinilise psühholoogi teenuse kättesaadavusega nii haigekassasüsteemis kui ka erapraksistes on Eestis probleeme ning ministri sõnul näitab see, et süsteem ise peab muutuma. Muu hulgas peaksid inimesed püüdma end rohkem ka ise aidata.
"Loogiline oleks see, et sellises mõõdukas konditsioonis peaks tegelikult perearst suutma ka olukorda hinnata ja võib-olla sellised lihtsamad abimeetodid pakkuma ise välja. Loomulikult kõige tähtsam on see, et inimesed saaksid võib-olla ka varem juba abi, et keegi tuttav tunneb ära ja ütleb, et siin on tõenduspõhine süsteem, alkohol maha, uni korda ja nii edasi. Need tegelikult ei ole mingeid väga supertrikid," rääkis Peterson "Vikerhommikus", kus oli teemaks kliiniliste psühholoogide lahkumine haiglatöölt.
Praeguse olukorra, kus napib professionaalse psühholoogilise abi andjaid, on tema sõnul tinginud asjaolu, et kõik tahavad saada otse kas psühhiaatri või psühholoogi juurde. "Aga nagu näiteks mingi külmetusega sa ei lähe ju kohe kopsuarsti juurde, vaid sa tegelikult leiad selle abi kuskilt altpoolt. Võib-olla öeldakse sulle lihtsalt need kaks rohtu, mida sa sööd," tõi Peterson paralleeli.
Omaette teema on perearstide niigi suur koormus, mille juures ei pruugi jõuda patsiendi vaimse tervise muredele tähelepanu pöörata.
"Eks arste on mitmel erialal puudu ja seetõttu meil ei ole ka lootust, et meil väga kiiresti näiteks see psühhiaatriateema laheneks, et me saaks terve kursuse näiteks äkki psühhiaatriteks koolitada," selgitas Peterson.
"Aga mida me saame teha, on see, et täna ju käivad meil palgaläbirääkimised valdkonnas ja kliinilised psühholoogid on laua taga. Läbirääkimiste käigus peaks kliiniliste psühholoogide hinnatase tõusma ja neid võiks hoida pigem selles süsteemis, mis on terviklik, kus perearstid võib-olla soovitavad ja liigutavad patsienti targasti."
Kuigi osa spetsialiste väidab, et asjatundjate nappuse tõttu on Eesti inimeste vaimne tervis katastroofi äärel, jäi Peterson selle väite suhtes mõnevõrra kahtlevaks. "Me ei tea ju tegelikult seda, kas ta on nüüd väga palju keerulisemaks läinud. Pisut ilmselt on, aga ma isegi ei ütleks, et pandeemiaga seoses. Pandeemia võib-olla katalüseeris seda situatsiooni. Meil on stressoreid väga- väga palju ühiskonnas, võiks alustada äkki sellest, et me neid stressoreid üritame tagasi tõmmata," arutles Peterson, tuues stressi maandamise võimaluseks mõistliku töönormi töökohal, head pere- ja kolleegisuhted.
"Me peame minema sellesse faasi, et inimesed tegelikult väljaspool tervishoiusüsteemi saavad ka enda situatsiooni parandada, sest päriselt ei saa kogu Eesti rahvast arsti juurde vedada."
Peterson möönis ka, et riik peaks üritama terapeutide, sageli isehakanute, keeruliseks muutunud maailmas korda luua, aga vajaks siin tugevat partnerit just psühholoogide endi poolt. Nii nagu kvaliteeti juhivad arstid ise oma erialaseltside kaudu, oleks ka psühholoogia valdkonnas vaja mõisted ja kriteeriumid paika panna, et oleks aru saada, kes millist nimetust võiks kasutada, rääkis tervise- ja tööminister.
"Tuleb ära sõeluda see hulk inimesi, kes üritavad abi anda ja öelda, et see on tõenduspõhine, vastab sellele standardile, teine vastab teisele. Siin on tööd teha küll ja seda tunnistavad psühholoogid ise ka."
Teisipäeval avaldatud riigikontrolli aastaaruandes juhib riigikontrolör Janar Holm tähelepanu, et vaimse tervise valdkonnas valitseb oluline personalipuudus, mis võib peagi oluliselt süveneda.
Üle poolte psühhiaatritest on pensioniealised või jõuavad pensioniikka lähiajal. Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas 2021. aastal Eestis 222 psühhiaatrit, sh oli laste ja noorukite psühhiaatreid 18. Seega oli Eestis 100 000 inimese kohta umbes 15 psühhiaatrit, mida on selgelt vähem kui Põhjamaades, seisab aruandes.
Võrdluseks, et 2019. aastal oli OECD andmetel psühhiaatrite arv 100 000 inimese kohta Norras 26, Soomes 24, Rootsis 23, Leedus 23 ja Lätis 16.
Eesti Psühhiaatrite Seltsi koostatud psühhiaatria eriala arengukava kohaselt oleks ootuspärane psühhiaatrite arv 30–40 võrra praegusest enam, esmatasandile on lisaks täiendavalt vaja 130–160 kliinilist psühholoogi. Samuti on puudus koolipsühholoogidest ja vaimse tervise õdedest, nendib riigikontrolör.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Taavi Libe ja Kirke Ert