Peeter-Pauli katedraalis toimunud hommikusel missal põles altari kõrval paasaküünal ning missale tulijatelgi olid küünlad kaasas. Enne missa algust loeti katoliku kirikus ette lahkunute nimed.

"See on väga pika traditsiooniga, et loetakse nimesid ette – loetakse eesnimesid, loetakse ristinimesid. Jumal teab, kuidas neid on kutsutud," rääkis Eesti Katoliku Kiriku pressiesindaja Marge Paas.

Hingedepäev on eestlastele tuttavam kui kõigi pühakute päev, mis oli 1. novembril. Viimasel oktoobrikuu päeval tähistati halloween'i. Ka halloween'il on kristlik taust ning hingedepäev, kõigi pühakute päev ja halloween on omavahel seotud.

"Ka halloween on vanast katoliku traditsioonist, Ladina-Ameerikast, kus hakati tähistama just surnute püha. Kaasaegses mõistes ehk on see läinud rohkem kaubandus- ja meelelahutuspühaks. See tähendus on kadunud, aga pikki sajandeid oli see Kõigi Pühakute Päeva eelõhtu," selgitas Paas.

Tallinna Jaani kiriku seinal on nende inimeste nimed, keda koguduse vaimulikud on sellel aastal viimsele teele saatnud.

"Mõtleme nende peale, keda on palvetega teele saadetud ja püüame neid mitte unustada," ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu.

Küünlad süüdati kalmistutel. Kalamaja kalmistupargis põles üle 800 küünla. Küünlad põlevad ka koduakendel selleks, et meenutada ja muuta pime aeg veidi valgemaks.

"Et võtta veidi aega sel kiirel ja rahutul ajal natuke ka endasse mõelda, kuhu me teel oleme," ütles Paas.

"Minu jaoks tähendab see ühte seisatumise hetke. Nende peale mõtlemist, kes on minu elu kord palju kergemaks ja elamisväärsemaks ja värvilisemaks muutnud. See tähendab aeg-ajalt naeratamist ja mõtlemist, kui õnnelik ma olen olnud, et sellised inimesed on olnud minu teel ja mina nende teel," rääkis Tammsalu.