Elektritarbimine on aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud.

"Me näeme täna oktoobri terviktarbimise pealt seda, et tarbimine on jätkuvalt madalam kui see, mis ta prognoosi kohaselt olla võiks. Kui me vaatame ilmastiku mõju ja võrdleme seda eelmise aastaga, siis tegelikult tarbimine on üle kümne protsendi võrra väiksem. Ehk sellel hinnal on väga selge mõju," ütles Elektrilevi juhatuse liige Rasmus Armas.

Elektrilevi ei oska veel statistiliselt välja tuua, kas universaalteenuse turuletulek oktoobri alguses on muutnud ulatuslikult inimeste tarbimisharjumusi ehk kas öine pesupesemine on lõppenud. Universaalpaketiga liitudes see vajadus kadus, sest hind on sama nii päeval kui ka öösel.

Elektritarbimise optimeerimisele keskendunud ettevõte Gridio aga just selliste andmete analüüsiga tegeleb ja nemad on muutusi märganud.

"Kui me võrdleme eelmise kuuga, siis näeme, et tiputarbimine on läinud umbes 20 protsenti kõrgemaks. On veel väga vara öelda, kas see on sellepärast, et on universaalpakett, ilmatingimused on teistsugused, kella on keeratud ja nii edasi, aga me võime eeldada julgelt, et mingisugune osa tarbijaid on nüüd julgemalt hakanud tiputarbimise ajal elektrit kasutama," selgitas Gridio tegevjuht Konrad Hanschmidt.

Näiteks Elektrikella hinnaprognoose jälgis septembri lõpus üle 24 000 inimese. Alates universaalpaketi tulekust on nende arv vähenenud 8000 inimeseni.

Gridio tegevjuhi sõnul tuleks tarbimist ühtlustada. "Kui me vähendame neil hetkedel tarbimist, juhtub kaks asja. Number üks: need hinnad tulevad allapoole, isegi nendel, kes on börsipaketiga, nendel, kes on industriaalkliendid, on odavam elekter. Ja teiseks see vähendab gaasitarbimist, mis tähendab, et kui on käes veebruar-märts, on meil gaasimahutites veel gaasi ja see gaas ei lõpe otsa ja me ei pea hakkama suures pildis tarbimist piirama," selgitas Hanschmidt.

Piirkonna elektrijaamade rikked võivad aga talvel viia olukorrani, kus elektrit pole piisavalt, mistõttu hind kerkib veelgi.

"Kui meil peaks juhtuma selline olukord nagu oli eelmisel talvel, et Eestis elektrijaamad läksid katki, sinna näiteks lisandub, et meie mõni ühendus kas lõunanaabritega või põhjanaabritega ka ei tööta, siis võib meil tekkida olukord, kus elektrit ei ole piisavalt palju ja sellega peab võtma kaasa avariimeetmed ja sellega kaasnevad ka väga kõrged hinnad," rääkis Hanschmidt.

Lõpuks mõjutab see ka universaalteenuse hinda. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul ei ole aga mõistlik universaalteenust muuta.

"Kuna tegelikult kasumi osa universaalteenuse tootmises on 1,4 senti kilovatt-tund, siis tegelikult see on ka maksimaalne vahe, kui palju öö ja päeva tariif saavad erineda. Ehk nüüd on küsimus, kas ühesendise vahe pärast hakkavad inimesed oma tarbimist oluliselt nihutama või mitte," rääkis Järvan.