Elering: elektri tiputarbimise saab tootmisega katta ka külmal talvel

Foto: Siim Lõvi /ERR

Läänemere ja Põhjamaade varustuskindluse analüüsi järgi on ka külmal talvel piirkonnas elektritootmise bilanss positiivne, kuid kuivõrd vahe tiputootmise ja tiputarbimise vahel on väga väike, on riskid siiski olemas.

Põhjamaadel ja Läänemere piirkonnal on ees lähiajaloo raskemaid talvi, kuid samas näevad süsteemihaldurid nii keskmise kui ka külma talve puhul, et energiabilanss on piirkonnas positiivne. Samas on tipptundide tootmise ja tarbimise vahe väike, kolm kuni kaheksa protsenti, ja see võib riskide teostudes veel muutuda.

Probleemiks võib osutuda ka asjaolu, et positiivne bilanss ei jagune võrdselt riikide vahel, märgitakse piirkonnas varustuskindluse analüüsis.

Süsteemihaldurite hinnangul pole ette näha, et tarbimist peaks talvel hakkama piirama, kuid see pole võimatu ning avalikkust peab sellest võimalusest teavitama.

"Vaadates seda 2022.-2023. aasta talve, siis ei ole, et midagi oleks nüüd võrreldes varasemaga puudu, lihtsalt riskid on kasvanud. Varustuskindlus on ka selle analüüsi põhiselt ka külmal talvepäeval tagatud, aga need riskid lihtsalt mitme ebasoodsa aspekti kokkulangemisel on varasemast suuremad. Peame seda jälgima ja võibolla ühiskonnana olema ka rohkem selleks valmis, et see ei tuleks kellelegi halva üllatusena külmal talvepäeval," sõnas Eleringi juht Taavi Veskimägi.

"Riskid on lisaks sellele, et on sõjast tingitud ebakindlus, rünnakud kriitilise energiataristu suhtes Euroopas, ka ilmastikuolude tõttu. Need asjad, mida me ei kontrolli: et hüdrojaamade veetasemed on olnud madalad ja toodang väiksem kui varem või headel aastatel. See on midagi sellist, mis on keskkonnateguritest tingitud," ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut (SDE) "Aktuaalsele kaamerale".

Kuigi elektri puudujääki ei prognoosita, jääb elektri hind kõrgeks läbi talve kütuste nappuse ja energiaturgude ebakindluse tõttu, märgitakse ülevaates. Seetõttu peaks iga tarbija üle vaatama oma elektritarbimise.

Analüüsi järgi on Põhjamaade ja Läänemere piirkonna elektritarbimine tavapärasel talvel (oktoobrist aprillini, kuus kuud) 620 ja külmal talvel 646 teravatt-tundi (TWh). 70 kuni 75 protsenti sellest tuleb elektritootjatelt, kel ei ole prognoositavalt probleeme tootmiseks vajaliku kütusega. Ülejäänud 25 kuni 30 protsenti tootjatest sõltuvad kivisöest, pruunsöest ja gaasist, millega võib tekkida tarneraskusi.

Hüdroenergia võimaldab toota umbes 169 teravatt-tundi, tuuleenergia umbes 156 teravatt-tundi. Külmal talvel on vaja vähemalt 23 teravatt-tundi elektrit toota gaasist, milleks läheb umbes 48 teravatt-tundi gaasi. 11. oktoobri seisuga oli Läänemere ja Põhjamaade piirkonna riikidel varutud 291 teravatt-tundi gaasi.

Kõige kallima omahinnaga tootmisüksused kasutavad kütusteks pruunsütt, kivisütt ja gaasi.

Analüüsis ei arvestata tunnipõhise tarbimise katmise või võrgu pudelikaeltega.

Läänemere ja Põhjamaade piirkonnas on kättesaadavaid tootmisvõimsusi kokku 196 gigavatti. Piirkonna nõudlus on tavapärasel talvel 182 gigavatti, külmal talvel 191 gigavatti, ütles Eleringi energiaturgude analüütik Jarmo Ling. "See on väga väike varu, arvestades riske meie piirkonnas," märkis ta.

Lisaks on piirkonna süsteemihalduritel, kelle hulka kuulub ka Elering, olemas viis gigavatti turuväliseid võimsusi, mis on mõeldud avariiolukordadeks. Eestis on selliseks ressursiks näiteks Kiisa avariielektrijaam.

Lingi sõnul peab arvesse võtma, et kuigi arvuliselt saab need võimsused turupõhistele võimsustele juurde liita, siis nende kasutuselevõtt ei ole niisama lihtne.

"Nende töölepanek üsna olukorraspetsiifiline, kõiki reserve ei tohiks tarbimise katmiseks kasutada, sest on oht, et kui toimub avarii, peab elektrisüsteemi töökindlus säilima ja on vaja hoida mingi kogus ressursse," lausus Ling.

196 gigavatist tootmisvõimsustest on 91 GW Saksamaal, Norras, 27 Poolas, 24 Rootsis, 13 Soomes, seitse Taanis ja viis gigavatti Baltimaades.

Desünkroniseerimise oht säilib

Baltimaade jaoks on sel talvel suurimaks ohuks võimalus, et Venemaa ühendab end Baltimaade võrgust lahti ehk desünkroniseerib.

Eleringi energiaturu osakonna juhataja Erkki Sapp ütles, et kiirkorras Balti elektrisüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopa süsteemiga nõuab kindla inertsi olemasolu võrgus ning selle saab tagada piisava tootmisega. Talvel, mil elektri tootmine on piirkonnas nagunii tipus, ei tohiks vajaliku inertsi hoidmisega probleeme tekkida, lausus ta.

Mandri-Euroopa süsteemihalduritega on olemas kokkulepe erakorralise sünkroniseerimise läbiviimiseks ning Leedu-Poola piiril on loodud tehniline võimekus erakorraliseks sünkroniseerimiseks.

Põhjamaadega on kokkulepe sagedusstabiilsust tagavate meetmete rakendamiseks kahe EstLinki ja NordBalti ühendustel. Kokku on võimalik saada Põhjamaadest kuni 400 megavatti kiireid reservvõimsusi.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: