Miks te otsustasite kandideerida eelseisvatel valimistel?

Põhjused, mille tõttu ma selle sammu teen, olen lahti kirjutanud ka meie portaalis Objektiiv avaldatud artiklis. Ja nagu ma sealgi selgitasin, siis tegelikult oleksin tahtnud selleks sammuks pikemalt valmistuda.

Aga Eestis viimastel aastatel toimunud sündmused on tekitanud sellise arusaamise, et asjad liiguvad nii kiires tempos ja nii vales suunas, et enam ei pruugi olla palju aega.

Kahtlemata andis väga tõsise tõuke selle otsuseni jõudmiseks möödunud aastal nähtud koroonadiktatuur, kus oli näha, et avalikku võimu teostades ollakse valmis sõitma üle sadade tuhandete inimeste põhiseaduslikest õigustest. Minu jaoks on see väga tõsine häirekell seonduvalt õigusriikluse põhimõttega.

Ja see, mis toimub Eestis ja maailmas laiemalt seonduvalt rohepöördeks nimetatud uuskommunistliku programmiga ja muudes aspektides, see tekitab arusaamise, et aeg võib lihtsalt otsa saada.

See on võib-olla kõige lühem vastus sellele, miks ma arvan, et praegusel hetkel on vaja kõik jõud ühendada ja mängu panna, et seista vaba ja õiglase ühiskonnakorralduse säilimise eest Eestis.

Mis ühendab teie poliitilisi vaateid EKRE-ga? Ja teistpidi, mis kõige enam eristab teid EKRE-st?

Minu poliitilised vaatad on ju suhteliselt hästi teada, ma ei ole kunagi nendest saladust teinud. Mul on selles mõttes lihtsam kandideerida kui paljudel teistel, et ma ei pea hakkama selgitama, mida ma õigeks pean ja mille eest ma seista tahan.

Seista tahaks ikka nendesamade ideaalide ja põhimõtete eest, mille eest me siiani seisnud oleme. Ja ühisosa EKRE-ga on olnud ju pikemat aega päris suur – kõik, mis puudutab õigusriikluse põhimõtet ja ühiskonna moraalseid aluspõhimõtteid ja soovi taastada näiteks päriselt rahva demokraatlikud õigused nii presidendi otsevalimiste kui ka rahvaalgatuse õiguse näol ja nii edasi. Nii et ma arvan, et see palett on päris lai.

Aga kui te küsite, mis eristab, siis ma ei oskagi nii väga öelda, et mis see eristav asi võiks olla. Ilmselt võib erisus olla pigem selles, et meie oleme vast läinud nende samade põhimõtete, nende samade asjade nõudmisega kaugemale, kui EKRE seda siiani on teinud. See on ka selles mõttes arusaadav, et meie ei ole pidanud arvestama kõikvõimalike koalitsioonilepingutest tulenevate piirangute ja muu sellisega. Aga ma praegusel hetkel sellele ei tahakski keskenduda.

Ma küsisin seda sellepärast, et mäletan, et kui EKRE oli koalitsioonis, siis vahepeal tundus, et ei ole ägedamat kriitikut Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale kui portaal Objektiiv ja SAPTK.

No nüüd te muidugi liialdate.

Nõus. Aga siiski – te olite kohati väga kriitilised just selles suunas, et EKRE ei tee piisavalt. Te isegi kasutasite sõnu, et EKRE on valmistanud pettumust, et valitsusse saades on ta muutunud liiga pehmeks, liiga järeleandlikuks. Kas ja kuidas seda annab nüüd vältida?

Esiteks veel kord: see, millisel moel on EKRE-t rünnanud Eesti ajakirjandus, on olnud täiesti põlastusväärne ja meie ei ole sellist asja endale kunagi lubanud ei EKRE ega tegelikult ka kellegi teise suunas.

Meie kriitika on olnud konstruktiivne. Ma arvan, et keegi ei saa seda eitada, et see on olnud selline kriitika, mis on öelnud, et ei tohi mitte mingil juhul anda põhiväärtustes järele. See on probleem, mis poliitiliste parteidega ikka kipub aeg-ajalt juhtuma, et erinevate huvide väljamängimise nimel hakatakse tegema kompromisse. See on see, mida me oleme üritanud hoida, et kompromisse võib teha praktilistes, detailsetes küsimustes – neid tulebki teha, kui tahad poliitikas midagi saavutada, aga printsiipide ja põhiväärtuste arvelt seda teha mitte mingil juhul ei tohi.

Ja ma arvan, et EKRE on selles mõttes hästi reageerinud sellele kriitikale – mitte solvunud, mitte muutunud vaenulikuks, vaid pigem väljendanud tänulikkust selle eest, et tegelikult ongi vaja kõrvalseisja pilku selleks, et mingitel hetkedel natukene korrigeerida kurssi ja teha järeldusi, kuidas edaspidi mingeid vigu vältida.

Ma väga loodan, et me suudame seda rolli ka tulevikus täita. Minu sooviks kindlasti ei ole muutuda partei hääletoruks, vaid seista ikkagi ideaalide ja põhimõtete eest ja kui mingis osas hakkavad asjad kiiva kiskuma, siis tuleb seda alati julgelt öelda.

Ega te ei kandideeri niisama, te soovite teostada ikkagi rahvalt saadud mandaati parlamendis?

Jah, ikka, loomulikult! See ei tule kõne allagi (et ma valituks osutudes riigikokku ei lähe - toim.). Ma olen alati öelnud, et see on otsene inimestele valetamine, kui osaletakse valimistel tegelikult mitte kavatsedes sellele positsioonile asuda, kui sulle on antud selleks mandaat. See ei tule minu puhul kindlasti kõne allagi.

Aga mida teha siis, kui EKRE saab valitsusse ja on ikkagi koalitsioonivalitsus, kus tuleb teha järeleandmisi? Teie olete tuntud oma järeleandmatuse poolest.

Ma ei oska eelnevalt selgitatule midagi lisada. Loomulikult tuleb väga tähelepanelikult suhtuda sellesse, kuidas koalitsioonilepingut kokku kirjutatakse ja hoolitseda selle eest, et mis iganes kokku ei lepita, milles iganes kompromisse ei tehta, et need ei oleks põhimõtete arvelt. Nagu öeldud, ei ole ju võimalik koalitsioonis osaleda, kui sa ei ole nõus mitte mingisuguseid kompromisse mitte kusagil tegema. See on ilmselge. Aga oluline on vahetegu selle vahel, mis on olemuslik ja mis on mitteolemuslik.

Mis on see, milles kindlasti ei tohi teha kompromisse?

No ma arvan, et esiteks paneb põhiseadus sellele väga selged raamid – Eesti iseseisvus ja põhiseadusest tulenevad erinevad printsiibid, kõik mis puudutab õigusriiklust, kõik mis puudutab demokraatiat, kõik mis puudutab kodanike põhiõigusi ja vabadusi ja kindlasti ka kõik see, mis puudutab ühiskonna moraalsed alusväärtusi. Ma arvan, et need on need kõige olulisemad asjad, mida silmas pidada.

Sihtasutusel Perekonna ja Traditsiooni kaitseks on ka sellised väärtused, mis ei ole kõige selgemalt esitatud EKRE sõnumites. Üks on kristlikud väärtused, kus selgelt lähtutakse kristlikust maailmavaatest. Eesti Konservatiivses Rahvaerakonnas on ka üksjagu vanausulisi, tema valijabaas on palju laiem. Kas ja kuivõrd tuleb selle küsimusega tegeleda?

Ma arvan, et SAPTK-i senises töös ei ole sellist küsimust, mis oleks kuidagi ületamatult problemaatiliseks osutunud, sest me ju teame, milline on Eesti ühiskonna reaalsus, me teame, milline on religioosne pale. Me teame, et see on väga killustunud, väga eripalgeline ja sellepärast oleme ka meie oma tegevuses rõhutanud, et me tahame seista nende põhimõtete eest, mis on tegelikult omased kõikidele inimestele loomuseadusest tulenevalt. Me kõik oleme inimesed, meis kõigis on kehastunud inimloomus ja moraalsed baasprintsiibid tulenevad inimloomusest. Tegelikult seda on ka kristlik filosoofia öelnud, et ka inimesed, kes ei ole kristlased, ikkagi elavad laias laastus samade loomuseaduslike põhimõtete kohaselt.

Sõltumata sellest, kas me oleme kristlased või mitte, me peame ju moraalsetest printsiipidest rääkides väga oluliseks näiteks perekonda, truudust, abielulist truudust, puhtust. Me peame oluliseks, et vanematel oleks õigus ja võimalus kasvatada lapsi kooskõlas oma moraalsete tõekspidamistega. Me peame oluliseks seda, et riik ei võtaks inimestelt kogu nende vara ära, et jätaks neile vabaduse otsustada ise oma vara kasutamise üle. Me peame oluliseks, et inimestele oleks tagatud südametunnistuse vabadus, veendumuste vabadus, usuvabadus, sõnavabadus. Selleks, et kõiki neid asju oluliseks pidada, ei ole üldse vaja olla kristlane. Ja see on see, mida me oma töös oleme siiani silmas pidanud ja peame edaspidigi, nii et ma siin ei näe küll mingisugust suurt probleemi.

Kui te nüüd alustate poliitilist karjääri, siis kas te näete ennast tulevikus ka näiteks Vabariigi Valitsuse ministrina?

Teate, ma ei taha üldse sündmustest ette rutata. Mind ei ole siiamaani mitte kusagile valitud ja ma ei taha ka absoluutselt väljendada mingisugust sellist hoiakut, nagu ma eeldaksin, et mulle on kuidagi garanteeritud mingisugune positsioon kusagil avaliku võimu juures.

Praegusel hetkel me räägime riigikogu valimistest, kus osalemiseks ma olen andnud nõusoleku ja ma olen andnud nõusoleku valituks osutumise korral panustada oma parimate võimete piires töösse parlamendis. Kõik, mis võib tulla kunagi pärast seda, ei ole praegusel hetkel küsimuse all.

Mis selle Objektiiviga teha, sest nüüd hakkab ju erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) näpuga järge ajama, et kuidas on korraldatud see, et [samuti kandideerimisest teatanud Markus] Järvile ja Vooglaiule Objektiivis reklaami ei tehtaks või kui tehakse, siis läheks see selgelt erakonna rahastamise rahastamisena kirja?

No eks me peame siis ise ka näpuga järge ajama seadustes ja vaatama, et mitte rikkuda neid reegleid, mis on kirja pandud. Ega see ei ole Objektiivi jaoks oluliselt keerulisem küsimus kui teiste meediaväljaannete jaoks. Teised meediaväljaanded müüvad ju näiteks reklaami erinevatele parteidele, aga meie ei müü. Me ei võta parteidelt mitte mingisugust raha vastu, selles mõttes on meie positsioon mõnevõrra teistsugune. Aga no mis ma oskan öelda, tuleb ennast kehtiva õigusliku regulatsiooniga võimalikult hästi kurssi viia ja tegutseda nii, et seda mitte rikkuda. Ongi kõik.

Aga kas siis mõte on see, et Objektiiv peaks proovima vältida seda, et teha Järvile ja Vooglaiule reklaami?

Me ei vaja mitte mingisugust reklaami. Objektiiv on meie organisatsiooni väljaanne, mille kaudu me oleme oma seisukohti pidevalt väljendanud ja kavatseme seda ka edaspidi teha. Ma ei näe küll mitte mingisugust põhjust, miks meie kandideerides parlamenti ei tohiks iseendale kuuluva portaali kaudu oma seisukohti väljendada, nagu me oleme seda varem teinud. Ma oleks küll väga-väga üllatunud, kui selles nähtaks mingisugust rikkumist.

Teie olete jurist, mina ei ole, aga see ju ei kuulu teile, see kuulub sihtasutusele?

Seda küll. Ma eeldan, et kõik saavad aru, mida ma silmas pidasin.

On teil juba kampaania mõtteid ka, kuis ja mida?

Ei, selle kohta ma ei oska praegusel hetkel veel midagi öelda. Kui ma ütlen, et meie positsioon on selles mõttes erinev väga paljudest teistest, et me ei pea hakkama kampaania raames hirmsasti pingutama, et selgitada inimestele, mille eest me tahame seista. Ma arvan, et väga paljud teavad, mille eest me oleme seisnud juba palju aastaid. Ja nüüd on küsimus pigem selles, et kas see, mille eest me oleme seisnud, läheb inimestele korda ja kui läheb, siis on hästi. Ja kui ei lähe, siis pole ka hullu, siis tegutseme edasi selles vormis, nagu siiani oleme tegutsenud, püüdes seista meile oluliste põhimõtete eest. Aga mingeid konkreetseid kampaaniaplaane veel paigas ei ole.

Olete oma piirkonnas esinumber?

Seda ma ei oska veel kommenteerida. Seda peaks pigem küsima erakonna käest, sest valimisnimekirjade paika panemine kuulub nende kompetentsi.

Aitäh.