Demokraatlikus riigis on erakondadel kandev roll üksikisikute poliitiliste ideede koondamisel ja kandmisel riigi valitsemisse nii kohalikul kui ka üleriigilisel tasandil. Just seetõttu peaks erakondade tegevus olema läbipaistev ja usaldusväärne.

Erakonnaseadus ning erakondade rahastamise järelevalve on ajale jalgu jäänud ning eriti terav on see probleem arvestades praegust julgeolekupoliitilist olukorda, kus vaenulike välisagentide huvi meie sisepoliitikasse sekkuda on aastakümnete kõrgeim. Praeguse puuduliku järelevalve tingimustes on erakonnad ja seeläbi ka meie sisepoliitiline otsustusprotsesse välisvaenlasele haavatavam.

Ei tohi olla arusaamatusi seoses erakondade rahastamisega

Erakonnad peaksid sisendama valijatesse kindlustunnet sõltumata oma ideoloogilisest suunitlusest. Seetõttu on erakondade rahastamine nii meie poliitilise julgeoleku, sõltumatuse, kui ka inimeste usalduse alus.

Paraku on rahastamisskandaalid ning küsitavused näiteks ulatuslike kampaaniate finantseerimisel viimastel aastatel õõnestanud mitmete erakondade usaldusväärsust ning seadnud kahtluse alla nende poliitilise sõltumatuse. Kahtlused erakondade rahastamise osas kahjustavad kõige otsesemalt meie demokraatlikke väärtusi ja otsustusprotsessi, aga hullemal juhul ka riigi suveräänsust tervikuna.

Kui riigikogu valimistel osutuvad üksikkandidaatide asemel valituteks üldjuhul erakondade kandidaadid, siis ei tohi olla arusaamatusi või kahtlusi seoses erakondade rahastamisega. Eesti reaalsus on paraku teistsugune ning kahtlused mõjukate suurärimeeste huvide teenimises on varjutanud paljusid erakondi, mis aastakümneid on meie riiki juhtinud kohalikes omavalitsustes, aga ka riigikogus.

Kui seni on küsimus pigem piirdunud lihtsalt korruptiivsete kalduvuste ja kahtlustustega, siis praegu opereerime ikkagi täiesti uues julgeolekuolukorras, mistõttu peame ka erakondade rahastamise rangema kontrolli alla saama.

Venemaa ei tee enam saladust sellest, et nad on sekkunud ning plaanivad ka tulevikus sekkuda teiste riikide valimistesse. Venemaa ärimees ning palgasõdurite grupeeringu Wagner asutaja Jevgeni Prigožin tunnistas sekkumist USA valimistesse ja kavatsusi seda teha ka tulevikus.

Oktoobris väitis Läti justiitsminister Jānis Bordān, et viimastel valimistel võis Venemaa rahastada Lätis koguni nelja erakonda. Arvukalt näiteid teame ka Lääne-Euroopast – Austria, Prantsusmaa jne. Oleks ülimalt naiivne arvata, et Vene raha meie poliitikasse teed ei otsi.

ERJK uurimisvolituste laiendamisest

Keerulisele julgeolekuolukorrale vaatamata tehti erakonnaseaduses sisulisi muudatusi rahastuse ja selle järelevalve osas viimati kaheksa aastat tagasi. Maailm on muutunud ning muutnud on ka ohuhinnangud, millest tulenevalt peaksime nüüd tegema vajalikud muudatused erakonnaseaduses, et kaitsta meie demokraatlikku valimis- ja otsustusprotsessi ning riigi suveräänsust.

Lõpuni pentsik on, et riik teeb üldises finantsjärelevalves järjest täiendusi ja muudatusi, kuid neidsamu poliitilisi protsesse juhtivate ja otsustavate erakondade rahastuse läbipaistvuses oleme täielikult stagneerunud. Võimalusi on iseenesest olnud, näiteks mais esitatud erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise eelnõuga, milles toodud mõtted vajaksid kiiremas korras rakendamist.

Konkreetsemalt räägime eeskätt Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) uurimisvolituste laiendamisest, keelatud annetuste vastuvõtmisele kohaldatavate võimaluste muutmisest ning võimekusest päriselt tuvastada, kes on erakonnaga seotud niinimetatud sidusorganisatsioon.

Samas eelnõus oli veel mitmeid olulisi väiksemaid muudatusi, mis kindlasti aitaksid meil paremini veenduda erakondade laekuva raha päritolus. Oluline on märkida, et mainitud ettepanek pole mingi päevakajaline poliitiline algatus, vaid need ettepanekud esitas justiitsministeerium juba 2021. aastal.

Septembris tegin ettepaneku ka justiitsministrile, et nende ettepanekutega tuleks kiiremas korras edasi liikuda, sest eriti praegust julgeolekupilti ning lähenevaid valimisi silmas pidades pole Eesti valijate suhtes aus antud eelnõud blokeerida. Me peame andma parlamendile kõrgema võimu esindajana võimaluse need ettepanekud sisuliselt läbi arutada.

Nende kontrollmeetmete võimaldamine ning seeläbi ERJK tegevuse võimestamine on eriti aktuaalne nüüd, mil risk, et vaenulikud välisagendid otsivad võimalusi sekkumiseks meie sisepoliitikasse, on viimaste aastakümnete suurim. Lisaks infooperatsioonidele on tähtis just erakondade võimalik haavatavus, mida välisvaenlane võiks kasutada meie siseriiklike protsesside mõjutamiseks ning ühiskonna destabiliseerimiseks.

Suurem läbipaistvus erakondade rahastamises on riigi sisejulgeoleku, rahvusvahelise maine ja poliitilise stabiilsuse küsimus. Me peame teadma, kes ja miks rahastavad meie erakondi ning ERJK on selles küsimuses esmatasandi kontrollorgan, mis saab esmaste kahtluste puhul teavitada juba õiguskaitseasutusi. Seepärast ongi oluline laiendada ERJK volitusi.

Poliitilise poole pealt võiks muidugi alati õhku visata küsimuse, et kas üldse peaks massiivse kampaaniaga olema võimalik võimu sisuliselt osta. Sotsiaaldemokraadid on juba aastaid leidnud, et valimiskampaaniate mahtude osas oleks otstarbekas seada kulutuste kokkuleppeline ülempiir, et tõsta kampaania mastaapide asemel valimistele eelneva sisulise debati kvaliteeti.

Valimiste põhiküsimuseks ei peaks olema see, keda on tele- või tänavapildis kõige rohkem. Kui soovime, et valimised polariseerimise asemel meie demokraatia arengusse panustaks, peaks rohkem ressurssi suunama sisulisse selgitustöösse, mitte kampaaniamaterjali.

Antud ettepanekuid erakonnaseaduse muutmiseks tutvustasin ka riigikogu õiguskomisjonile. Sisuliselt on justiitsministeeriumil eelnõu välja töötatud ning nüüd on küsimus selles, kas justiitsminister on valmis selle eelnõu riigikogule arutamiseks esitama. Kui mingil põhjusel justiitsminister seda vajalikuks ei pea, on alati ka võimalus, et vastavad muudatused algatatakse riigikogu tasandil vajamata selleks justiitsministri initsiatiivi.