Lõuna prefektuuri kiirreageerijate rutiinsel harjutusel jooksis siiani lõpuni mõistmata põhjustel üks neist – rühmavanem Joonas Männik – relvavenna tulejoonele ja hukkus.

PPA peadirektori Elmar Vaheri sõnul on mõistatus, miks Männik tulejoonele jooksis. "Meil on oletused. Aga ei tasu spekuleerida. Me ei tea päris vastust," kommenteeris ta.

"See ei ole üldse esmakordne, kui kriminaalmenetlus ei anna "miks" küsimusele vastust. Eriti kui olukord lõpeb kellegi surmaga," tõdes prokurör Kairi Kaldoja.

Ametlikult on tegu õnnetusega, kus kellelgi süüd pole, aga tragöödia tagant tuleb välja rida probleeme ja vastuolusid PPA tegevuses ning reeglites, millest nad juhinduma peavad.

"Minu sõnum on see, et mina ei saa Joonast tagasi, aga äkki keegi teine jääb elama," ütles Joonas Männiku ema.

"See oli suur õnnetus. Joonas ise eksis kindlasti. Aga ei saa tõesti mööda vaadata kõikidest nendest vigadest, millel lasti juhtuda ja mille eest keegi peaks ju tegelikult vastutuse võtma," sõnas Joonase õde.

Tema ema ja õde räägivad varjatud näoga, sest mõlemad töötavad ametis, kus puutuvad iga päev kokku paljude inimestega. Pere sõnul tahtis Joonas lapsest saadik saada politseinikuks.

Sisekaitseakadeemia lõpetanu töötas end patrullpolitseinikust kiirreageerijaks ja rühma juhiks. Grupp osales näiteks Leedu autovaraste kinnipidamisel ning teistes kriminaalpolitsei ja kaitsepolitsei operatsioonides. Pere oli uhke, kuigi teadis, et töö on ohtlik ja tihti salajane.

Saatuslikud sündmused hakkasid hargnema mullu 28. oktoobril, kui Joonas ja tema rühmakaaslased läksid Järvere lasketiiru esmapilgul rutiinsele treeningule. Tollest päevast Võrumaal on mitu klippi meeste rinna- ja kiivrikaameratest.

"Kiirreageerijad harjutasid ühte politseis standardset harjutust ehk lihtsamas keeles öeldes söösta-katan, mis tähendab, et üks meeskond liigub ja teine meeskond samal ajal annab kattetuld. Selle harjutuse eesmärk on harjutada liikumist niimoodi, et ise ei satuks oma meeskonna tule alla," selgitas politseikolonelleitnant Jaak Kiviste.

"Seal oli kolm kiirreageerijat vasakul pool lasketiiru servas ja kolm kiirreageerijat paremal pool lasketiiru servas. Ja mõlema kiirreageerijate rühma taga oli omakorda üks instruktor, kes pidi jälgima vastavalt vasakpoolset ja parempoolset rühma. Ja selle harjutuse mõte oli see, et olid varjed, mille tagant tulistati n-ö kujutletava vaenlase pihta. Ja siis vahepeal liiguti n-ö järgmise varje taha ja jätkati tule andmist," kirjeldas kannatanu advokaat Marko Pilv.

Sama liikumist treeniti nädal varem värvimoonaga, seekord aga nn teravmoonaga.

"Eesmärk on, et õppimine toimuks sellistes tingimustes, kus on optimaalne stressitase, harjutatakse turvalisemas keskkonnas ja harjutuse lõppfaasis peaks jõudma nii kaugele, et politseinikule oleks see päriselt tulistamisolukorda sattudes tuttav, see moon, see keerukus, mis tekib laskmise ajal, liikumisel, kommunikeerimisel," rääkis Kiviste.

Mehed jõudsid lasketiirus olla ligi kaks tundi ja läbi teha erinevaid variatsioone. Kahes viimases ehk viiendas ja kuuendas harjutuses muudeti parameetreid – üks neist tunnistati mängult haavatuks. Politsei tegi juhtunust tagantjärele animatsiooni: Joonas Männik on vasakpoolses ehk alfa rühmas, mänguhaavatu parempoolses, bravo rühmas.

"See tähendas seda, et seal oli kolm kiirreageerijat, kellest üks sai mängult pihta. Teine mees hakkas seda pihta saanud meest n-ö abistama või tohterdama. Ja kolmas mees jätkas varje tagant nende kujutletavate vaenlaste pihta tulistamist. Ja samal ajal vasakpoolne rühm liikus oma esimese varje tagant teise varje taha. Ja vot siin on nüüd see koht, mida täpselt ei olegi suudetud tuvastada, et kuskil selle liikumise etapis hukkunu hakkas liikuma vasakult suunaga paremale. /.../ Ja seda liikumist tehes sattus ta laskesektorisse, kus ta sai kuuliga pihta ja kahjuks selle tagajärjel surma," kirjeldas Pilv.

Kohale jõudnud parameedikutel ei jäänud muud üle, kui fikseerida surm kell 15.10. Ema nägi hukkunud poega Biomeedikumis järgmisel päeval.

"Sain siis oma poja juurde, teda näha. Ja siis ma vajusin poja kohale ja lubasin talle, et ma teen kõik võimaliku, et teada saada, mis päriselt juhtus," ütles ema.

Taasiseseisvunud Eesti ajal on hukkunud 25 politseinikku. Peadirektor Elmar Vaher on oma üheksa-aastase ametiaja jooksul osalenud neljal riiklikul matusel, millest üks oli Joonas Männik, kes saadeti viimsele teekonnale postuumse teenetemärgiga.

Pere on PPA-le tänulik Joonase ärasaatmise ja psühholoogilise toe eest, aga juurdluse tulemuse suhtes kriitiline. Jättes kõrvale pisiasja, et kriminaalasja toimikus aeti algul segamini hukkunu nimi, siis ilmnes nii mõndagi, mis ei luba neil vaikida.

Politseil napib sobilikke laskekohti

Uurimine tõi päevavalgele mitmeid üllatusi. Esimene ja üks suuremaid nendest on, et tegemist on tsiviillasketiiruga, mida kasutasid peamiselt jahimehed ja kus selliste rünnakrelvadega poleks üldse tohtinud tulistada. Ometi käisid kiirreageerijad seal korduvalt harjutamas.

"Seal lasketiirus tegelikult ei oleks tohtinud üldse automaattulirelvadega ja soomust läbistava laskemoonaga tulistada. See ei olnud tegelikult lubatud," ütles Pilv.

See ei ole advokaadi jutt, vaid PPA enda sisekontrolli aruanne ütleb relvaseadusele tuginedes, et esiteks puudus üldse siseministri määrus, mis reguleeriks teenistusrelvi käsitleva asutuse lasketiire ja -paiku, aga teiseks "tsiviilrelvade lasketiirudes ja laskepaikades võib kasutada vaid tsiviilkäibes lubatud relvi".

"Me kasutame paraku selliseid tiire, mida me saame kasutada. Spetsiifilisi lasketiire politseil põhimõtteliselt selles piirkonnas ei ole. Me saaksime kasutada Nursipalu lasketiiru, mis on esiteks väga kaugel. Ja teiseks ta kuulub kaitseväele ja on mõistetavatel asjaoludel üsna täis broneeritud. Seepärast sinna jalga vahele saada on põhimõtteliselt keeruline," selgitas Vaher.

"Politseinike treening on oluline, et olla valmis kaitsma, abistama, päästma inimesi. Ja selleks peab treenima. Ja treenima ka sellistes tingimustes, mis reaalselt võivad ees oodata," ütles Kiviste.

Ühelt poolt tundis relva- ja treeningupealik Jaak Kiviste hukkunud meest, teisalt on PPA enda sõnul kahvlis – seadus kohustab kiirreageerijate õppusi läbi viima, kuid sobilikke laskekohti praktiliselt pole, eriti Lõuna-Eestis.

"Ma arvan, et sellises olukorras, kus lastakse nii ohtliku laskemooniga, mis võib lõppeda kellegi surmaga, siis ei peaks ohutusnõuded olema see koht, kus tehakse mingeid kompromisse. Inimlikult, tõsi, võib tekkida seal see küsimus, et kui PPA-l tõesti võimalusi pole, siis miks neid võimalusi pole, kes neid võimalusi neile looma peaks, kus nad harjutama peaks ja kõik need küsimused. Aga jah, muidu me jõuaks ju sinna, et me võiks igal pool öelda, et reeglid on küll, aga vahet pole," kommenteeris Pilv.

"Me võime spekuleerida selle üle, kui oleks mingi paber olnud, et see tiir on kuidagi teistsugune või oleks olnud siseministri määrus politsei lasketiiru kohta, siis see ei oleks Joonast ellu jätnud. Ma ei näe antud juhul küsimust tiirus. See tiir oli, see tiir on ja me seda tiiru kasutame ka tulevikus. Aga rõhutan, me oleme aastaid esitanud siseministeeriumile ettepanekuid, kuidas meie lasketiire ehitada. Paraku ei ole see rahapuuduse tõttu olnud võimalik," rääkis Vaher.

PPA sisekontroll ei pea kasutatud laskemoona õppustel sobilikuks

Järjekordne üllatus oli, et harjutuses kasutati 5,56mm kaliibriga soomust läbistavat laskemoona. Sündmuspaika on jäänud isegi üks laskemoona kast.

"Terve tema keha on kuulitükke täis. Ja kuul sisenedes alakehast muutis suunda ja purunes seal niimoodi, et kõik tema siseelundid olid purunenud ja silmapilkne surm on toimunud," rääkis Joonase ema.

PPA sõnul oli küll tegu kõrgendatud läbivusega, aga mitte plahvatava moonaga nagu võhikule võib paista. Konkreetse partii – natuke üle miljoni padruni – sai PPA kaitseväelt aastal 2017.

"Tegemist oli moonaga, /.../ mida me paraku pidime treeningul kasutama, sest see on kolm korda odavam moonast, millega mehed tööl käivad. /.../ Treeningu käigus on kulu väga suur ja PPA peab riigi raha lugema. Ja seepärast ka me kasutame treeningul odavamat moona," rääkis Vaher.

Pärast õnnetust tehtud ekspertiiside põhjal ütles PPA sisekontroll siiski, et seda tüüpi laskemoon "ei ole ilmselt sobilik õppustel ja treeningutel kasutamiseks", sest "inimest või objekti tabades muudab väga kergelt suunda ja võib tekitada raskemaid vigastusi".

"See on igal juhul üks suuremaid probleeme, mida ma näen üldse, mis peab kindlasti muutuma. Selliseid kuule ei tohiks edasi kasutada," ütles Joonase õde.

Praeguseks ongi kõnealune partii otsas ja kasutusel uued padrunid, mis on siiski väga sarnased. Relvaülema kinnitusel ongi need kuulid mõeldud sihtmärki kinni jääma ja kahju tekitama.

"Siin on üks väikene täpikene ees, mis tagab, et ta deformeerub rohkem, läheb laiaks ja peaks siis tagama selle, et kolmandad inimesed viga ei saa, et ta jääb inimkehasse kinni. Kui näiteks rahvarohkes kohas on vaja tulistada, siis saab ainult kurjategija tabamuse ja mitte keegi rohkem," selgitas Kiviste.

Mis puudutab Joonas Männiku surma, siis prokuröri hinnangul ei mänginud moona tüüp lõpuks rolli – kuul tabas kaitsevestiga katmata keha osa ning muutis suunda luu põrkest ja samamoodi oleks käitunud mõni teine laskemoon.

"See kuul tabas tegelikult Joonast kohta, kus kuulivest ei kaitse teda. Võime ainult spekuleerida või küsida arstide käest, kas oleks siis Joonas olnud meie seas, kui oleks tabanud kuulivesti. Vaevalt. Sest kõik selle tulirelva, mis on sama relv, mida kasutab kaitsevägi, /.../ – need kuulivestid seda laskemoona kinni ei hoia," ütles Vaher.

Ühel instruktoril polnud selleks harjutuseks pädevustunnistust

Sellega aga vastuolud ei lõpe. Sisekontroll leidis, et ühel kahest instruktorist – just sellel, kes seisis Joonase rühma taga – puudus pädevustunnistus sellist harjutust läbi viia.

"Tõepoolest, Eestis läbitud kursuse tunnistust tal ei olnud. Aga ma ei näe siin probleemi. Ta on kogenud mees, aastaid töötanud kiirreageerijana. Ja nagu ma mainisin, läbinud mitmeid-mitmeid koolitusi nii Eestis sees kui ka välisriigis," ütles PPA juht.

"Paber ei tee ühtegi instruktorit veel paremaks. Tänaseks, tõepoolest, me oleme oma korda muutnud, et instruktoriks ei saa inimene, kes ei ole läbinud sisemist instruktori koolitust, mis kestab umbes 260 tundi," lisas Vaher.

"Reguleeritud oli aga see, et sellisel harjutusel, nagu toimus aasta tagasi Järvere tiirus, pidi osalema üks kvalifitseeritud instruktor. Neist instruktoritest üks vastas igati nendele kehtivatele nõuetele, mis tähendab, et ka seal ei olnud reeglitega see olukord vastuolus," ütles Kairi Kaldoja.

Kõik meeskonnaliikmed ei saanud harjutusest ühtmoodi aru

Omaste sõnul näitab ainuüksi see, et inimene hukkus, et midagi tehti valesti. Näiteks on tagantjärele selge, et kõik ei saanud viimasest harjutusest ühtemoodi aru.

"Instruktor peaks olema justkui see inimene, kes kontrollib, et kõik on ühtselt mõistnud seda. Aga sellel päeval seda ei tehtud. Mehed küll rääkisid läbi, kuidas see liikumine peaks olema. Aga kui me nüüd lugesime meeste ütlusi, siis kaks Joonase tiimi liiget olid saanud sellest harjutuse liikumisest täiesti teisiti aru kui teise poole mehed," rääkis Joonase õde.

"Ja kui 100% ei ole selge, kus reaalse laskemoonaga üks mees peab liikuma või mida tegema, siis mille jaoks üldse neid juhiseid ja skeeme vaja on, kui mitte sellise koha peal?" küsis Joonase ema.

Prokurör: instruktori tähelepanu hajus, kuid midagi ette heita talle ei saa

Kõikidest probleemidest kõige saatuslikum on lähedaste meelest see, et alfa rühma instruktor kaotas hetkeks tähelepanu ja jälgis bravo rühma, kus oli mängult haavata saanu, ning ei märganud, et Joonas jooksis vales suunas.

"Ehk tegelikult vasakul pool liikunud mehi mingite sekundite jooksul keegi ei jälginudki. Ja seda sööstu vasakult paremale märkaski parempoolse rühma instruktor, kes silmanurgast nägi seda liikumist ja siis karjus: tuli seis. Siis kordas ka teine instruktor seda. Ja loomulikult siis kiirreageerijad ka reageerisid, aga selleks hetkeks oli kahjuks see jooks jõudnud juba sinna punkti, kus ta jõudis laskesektorisse sisse ja saigi täpselt kuulitabamuse," kirjeldas Marko Pilv.

Taaskord luges prokuratuur seadusi ja määrusi ning tõdes, et instruktor võinuks küll olla tähelepanelikum, aga ta ei pidanud jälgima tingimata ainult üht meeskonda. Lisaks käis kõik nii ootamatult ja kiiresti, et loetud sekundite jooksul polnud võimalik reageerida.

"Ehk siis see kolm-neli sekundit oli äärmiselt lühike aeg, et keegi oleks suutnud seda olukorda üldse ära hoida. Ja see on ka põhjus, miks ei saa instruktoritele mitte midagi ette heita," ütles Kaldoja.

"Me saame aru, et kiirreageerijad peavad harjutama ja peavad treenima, et olla päriselus valmis erinevateks olukordadeks. Aga samas need harjutused peaks olema ikkagi läbi viidud sellisel kujul, et juhul, kui tuleb sisse eksimusi või keegi saab millestki valesti aru, siis on mingid ohutusmehhanismid, millega jõutakse ka reageerida. Mitte nii, et kui keegi saab valesti aru, siis tagajärjeks ongi see, et ta saab automaattulirelvast soomustläbistava kuuliga pihta," kommenteeris Pilv.

Üks dokument vormistati tagantjärele

Omastes tekitab ka küsimusi, et laskeharjutuse osalised, kes ühtlasi olid tunnistajad, said koos Tartu peamajja naasta ning omavahel koosoleku pidada.

"Sellel hetkel me peame tegelikult hoolitsema selle eest, et see meeskond jääks püsti. Esmased küsitlused tehti kohapeal. Sisekontrolli töötaja oli üsna kiiresti sündmuskohal, lasketiirus. Tegi enam-vähem pildi ette. Küsitlemine ja täpsem uurimine algas hiljem. Sellel hetkel on väga oluline, et meeskond püsiks. Meeskond ja see sama võitleja, see sama politseinik, kes on Joonase hea sõber, on vajutanud päästikule ja tegelikult tapnud oma parima sõbra. See on väga raske olukord," kommenteeris Vaher.

"Nad on harjunud tegelikult 24/7 koos töötama, teineteise kõrval olema ja õlg-õla kõrval kogu aeg toimetama. Mistõttu nende eraldamine sellisel hetkel üksteisest oleks kaasa võinud tuua hoopis traagilisemaid tagajärgi," ütles Kaldoja.

Hukkunu pere skepsist lisab, et sisekontroll avastas, et dokument saatuslikul päeval laskemoona väljastamise ja ohutusnõuetega tutvumise kohta vormistati tagantjärele ning keegi kirjutas alla ka Joonas Männiku nimel.

"Tegelikult sai see instruktor ise ka aru, et asjad on puudulikud, asjad on valed, ja hakati siis tagantjärele mingeid dokumente tegema. See on selline korralagedus," ütles Joonase ema.

Asja uuriti ja instruktor tunnistas, et tegi paberi hiljem, aga tegu polevat võltsinguga – üks kolleeg lihtsalt kirjutas kogemata surnud kamraadi lahtrisse oma allkirja.

"Kui ma mõtlen, et ma vaataksin mingisugust lehte, kus on kõik nimed ja allkirjad, ma olen võõras inimene, ma ei tea kõikide inimeste allkirju, siis võib-olla see olekski läbi läinud, aga /.../ mulle tundub, et seal on selle peale mängitud. Et kui läheb läbi, siis on neil hästi, ja kui ei lähe, et siis on lihtsalt inimlik eksitus," kommenteeris Joonase õde.

Juhtunust pole salvestust

Palju mõistatamist jääks olemata, kui oleks salvestus. Saatusliku päeva eelmistest harjutustest on video ja elustamise ajal pandi kaamera käima, aga õnnetusest videot ei ole.

"Ma ka väga tahan, et see salvestus oleks olnud. Ja see oleks andnud vastused mingitelegi küsimustele," sõnas politseijuht.

"Kõik mälukaardid ehk need kaardid, mis nende kaamerate sees olid, võeti uurimise käigus ära, taastati sealt ka kõik kustutatud failid. Ehk siis selleks vandenõuteooriaks, et keegi on filminud ja seejärel kustutanud just selle kõige olulisema video, ei ole mitte mingisugust alust," kinnitas Kaldoja.

Prokurör: politsei töökorralduses oli vajakajäämisi, aga keegi juhtunus süüdi ei ole

Kokkuvõttes: lasketiir ei vastanud nõuetele, üks instruktor polnud pädevustunnistusega, mehed said harjutustest erinevalt aru, ohutuspaber vormistati tagantjärele ja oli muud soperdamist. Prokuratuur kellelgi süüd ei samas ei leidnud.

"Me tuvastasime selle, et politsei igapäevases töökorralduses oli mitmeid vajakajäämisi. Küll aga me ei saa täna öelda seda, et keegi oleks toimunus süüdi. Ehk siis karistus-õiguslikus mõttes mitte kellelegi etteheidet selles asjas teha ei saa. Ja selle tõttu mina prokurörina selle kriminaalmenetluse lõpetasin," rääkis Kaldoja.

"Ma ei nimetaks neid puudusteks, ma nimetaksin neid sellisteks asjadeks, mis võiksid olla teistmoodi. Tiir võiks olla parem. Tiir võiks olla selleks mõeldud, kus politseinik saab kõiki oma väljaõppeid teha. Sest täna me ikkagi piiratud tingimustes viime läbi ka piiratud treeninguid. /.../ Kõik need enne öeldud tegelikult Joonast ellu poleks jätnud. Kahjuks on see nii," sõnas Vaher.

Lähedased ei süüdista relvavendi Joonase tapmises.

"Ma arvan, et see moraal ongi selles, et selle õnnetuse valguses tuleks väga kriitiliselt üle vaadata see, kuidas neid õppusi läbi viiakse. Ja püüda teha siis ikkagi omalt poolt kõik võimalik selleks, et need juhendid oleks, et need toimuks õigetes lasketiirudes turvaliselt ja et seal oleks ka reaalne mehhanism, mis võimaldaks n-ö valesti läinud või valesti minema hakkavat harjutust õigel ajal veel peatada," kommenteeris Pilv.

PPA taotleb vahendeid õppetingimuste parandamiseks ning tegi selle tragöödia järel mitu muudatust sisemises töökorralduses.