Ka Tallinna linn ei toeta Pirita kloostri varemetele püsiva katuse paigaldamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Pirita kloostrile ajutise katuse paigaldamine.
Pirita kloostrile ajutise katuse paigaldamine. Autor/allikas: SCANPIX/POSTIMEES/SANDER ILVEST

Tallinna linnaplaneerimise amet ei toeta ettepanekut paigaldada Liivi sõjast saadik varemetes olnud Pirita kloostrile püsiv katus.

Pirita linnaosakogu tegi kevadel ettepaneku kaaluda Pirita kloostrile püsiva katuse ja akende paigaldamist, et võimaldada selle mitmekülgsemat kasutust.

"Juba 15 aastat on Tallinna linn toetanud Birgitta Festivaliks kloostrivaremetele ehitatava katuse ja akende paigaldamist märkimisväärse summaga. Näha on, et nii populaarne üritus kestab veel aastaid. Kas poleks mõistlik rajada statsionaarne katus/aknad, säilitades varemed? See võimaldaks Tallinna ühe tähtsama vaatamisväärsuse mitmekülgsemat kasutust ja ühtlasi ka varemeid kaitsta. Maailmas on mitmeid ajaloolisi objekte, mis varustatud nii klaas- kui ka liigutatavate katustega," kirjutas linnaosakogu esimehe asetäitja Kairet Remmak-Grassmann.

Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Ignar Fjuk vastas ettepanekule seitse kuud hiljem ja teatas, et amet ei näe võimalust rajada Pirita kloostrikiriku varemetele alaline katus. Fjuk viitas muinsuskaitseameti septembrikuisele seisukohale, et tegemist on mälestisega, mis on kaitse all varemena.

Muinsuskaitseameti ehitismäletiste valdkonnajuht Anni Martin selgitas, et Pirita kloostri varemed on seisnud katustamata Liivi sõjast saadik ehk pea pool aastatuhandet. Võimaliku statsionaarse ning ajutise katuse põhimõttelisi lahendusi on tema sõnul arutatud viimastel aastakümnetel erinevatel koosolekutel, kuid püsiva katuse ehitamist pole toetatud.

"Täna ei ole meie seisukohad muutunud, kuna küsimusi on endiselt rohkem kui vastuseid. Kuidas mõjutab uus katus olulisi vaateid varemele? Kuidas pea 30m sildega keskaegsetele müüridele ilma müüre kahjustamata katusetarind rajada? Kas uus tarind eeldaks sisemisi poste, mis toetuksid kloostrikiriku põrandale? Mil määral muutuks hoone sisekliima? Statsionaarne katus eeldaks lume- ja tuulekoormuse vastu võtmist ning kondensvee vältimiseks peaks katusealuse soojustama. Kas eelpoolmainitu eeldaks ventilatsiooni või küllaldast õhutust, et ei hakkaks tekkima müüridele orgaanika?"

Martini sõnul on Pirita kloostri varemed ühe armastatuima vaatega ning ehitis on  tuntud sümbol ja silmapaistev maamärk, osa paigamälust ja kogukonna identiteedist.

"Tegemist on mälestisega, mis on kaitse all varemena, ning see on kontseptuaalne, emotsionaalne ja põhimõtteline küsimus, mis kaalub argumendina üles soovid mälestist statsionaarselt katustada. Seega ei näe muinsuskaitseamet võimalust rajada Pirita kloostrile alaline katus."

Pirita klooster sai keskajal tegutseda peaaegu 175 aastat. Pirita vana kloostri hävingule andsid oma löögi nii Liivi sõda (1558-1583) kui ka 1564. aasta kevadel kloostri majanduskeskust laastanud tulekahju. Juba Liivi sõja algusaastatel arutas Tallinna raad kloostri lammutamist strateegilistel kaalutlustel, kuid rüütelkonna vastuseisu tõttu lammutamisideed ei teostatud. Ränk hoop tabas kloostrit 1577. aastal, kui Vene tsaari Ivan IV väed rüüstasid Tallinna piiramise ajal põhjalikult ka Pirita kloostrit. Lisaks kloostrile hävitati ka lähedal asunud kloostriasula, mida kasutasid kloostri ilmalikud abitöölised ja kalurid. Ilma peremeheta jäänud varemed olid kohati kasutusel veel Põhjasõjani (1700-1721), misjärel varemed taas tühjenesid. Peaaegu puutumatuna säilis vaid kirikuruum, mille kõrgeid müüre oli arvatavasti rüüstajail tülikas lammutada.

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: