Justiitsminister tahab panna KOV valimiste kandidaatidele keeleoskuse nõude
Justiitsminister Lea Danilson-Järg (Isamaa) lubas algatada seadusemuudatuse, mille kohaselt juba järgmiste kohalike omavalitsuse (KOV) valimiste eel hakataks kandideerijatelt nõudma eesti keele oskust vähemalt tasemel B1.
"Saadikutelt nõutakse eesti keele oskuse kinnitust. Eelnõusse lisame eesti keele oskuse nõude tasemel B1. Eestikeelse hariduse omandanutele piisab seda kinnitavast dokumendist," ütles justiitsminister neljapäeval ERR-i venekeelse telekanali ETV+ hommikusaates "Kofe+".
Tema sõnul peavad järgmisteks, 2025. aastal toimuvateks kohaliku omavalitsuse valimisteks kõik kandideerida soovijad kinnitama oma eesti keele oskust.
Danilson-Järg ütles, et ministeerium saab info selle kohta, milliste omavalitsuste esindusorganitel ja saadikutel on eesti keelega probleeme, keeleametilt.
Minister märkis, et kuna kandideerida soovijad peavad oma eesti keele oskuse taset kinnitama alles kolme aasta pärast, on kõigil aega oma keeleoskus vajalikule tasemele viia.
Valimisseadusesse lisatakse kirjeldus eestikeelsetest tegevustest
Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk ütles ERR-ile, et justiitsministeerium soovib lisada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusesse sarnaselt 2001. aastani kehtinud seadusega kirjeldus nendest tegevustest, mida volikogu liige peaks suutma teha eesti keeles: mõista õigusaktide keelelist sisu, teha ettekandeid, vastata küsimustele, avaldada arvamust, suhelda valijatega. Seadusesse lisatakse justiitsministeeriumi plaani kohaselt ka viide B1-tasemele.
"B1-tase on küll võrdlemisi madal, kuid seadusesse lisatud kirjeldus aitab volikogu liikmekandidaadil kaaluda, kas ta saab nende asjadega eesti keeles hakkama. Nagu minister selgitas, on valimisteni veel mitu aastat aega ning kõikidel on võimalik oma keeletaset parandada," märkis Tomusk.
Narva saadik: sellest tasemest ei piisa
"B1 on üsna nõrk tase. Täisväärtuslikuks tööks volikogus, suhtlemiseks ministritega sellest kindlasti ei piisa. Aga Narva jaoks ei muuda selline nõue midagi. Igal õpilasel, kes lõpetab kooli vabas Eestis, on keeleoskuse tase vähemalt B1. Siiski on soovitav, et saadik valdaks riigikeelt kõrgemal tasemel," ütles Narva linnavolikogu aseesimees Deniss Lartšenko (Eesti 200) ERR-i venekeelsete uudiste portaalile rus.err.ee.
"Töö linnavolikogus ei tähenda ainult osalemist istungitel, mis peaksid toimuma eesti keeles. On kuluaarikohtumised, komisjonide koosolekud, kus saab suhelda ka vene keeles. Aga ma tahaks, et edaspidi esindaksid linna eesti keelt oskavad inimesed. Näiteks augustis külastas meid peaminister Kaja Kallas. Mul on piinlik, et temaga kohtumisel oli vaja tõlki," lisas Lartšenko.
"Kas tasub seadusesse sisse kirjutada nõue, et saadikud valdaksid eesti keelt tasemel B1? Ma ei näe sellel mõtet, sest sellest tasemest lihtsalt ei piisa täisväärtuslikuks tööks volikogus, kui isegi komisjoni koosolekud toimuvad eesti keeles," lõpetas Lartšenko.
Võimalik on vastuolu põhiseadusega
Narva linnakogu esimees, parteitu Vladimir Žavoronkov leidis, et ideaalis võiksid saadikud eesti keelt rääkida C1 tasemel, kuid praegu on probleem muus: "Sellise seadusega läheks riik sisuliselt vastuollu põhiseadusega," rõhutas ta.
Põhiseaduse paragrahv 52 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel. "Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus," lisatakse samas.
Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes öeldakse, et keelenõude kehtestamist (ehk passiivse valimistsensuse) esinduskogu liikmetele on riigikohus pidanud vähemasti KOV volikogu puhul põhimõtteliselt õigustatuks ning keeleoskuse puudumise tõttu on tühistatud valimiskomisjoni otsuseid isiku registreerimise kohta volikogu liikmeks. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on pidanud keeletsensust iseenesest lubatavaks, märgitakse samas. Veneetsia komisjoni valimiste hea tava koodeks, loetledes ammendavalt lubatavad kandideerimispiirangud, keeleoskust siiski ei nimeta.
Samas märgitakse, et ka praegu kehtivad valimisseadused ei näe keeletsensust ette - keeletsensused tunnistati kehtetuks 2001. aastal.
Toimetaja: Mait Ots