Justiitsminister Lea Danilson-Järg lubas eelmisel nädalal algatada seadusemuudatuse, mille kohaselt juba järgmiste kohalike omavalitsuse volikogude (KOV) valimiste eel hakataks kandideerijatelt nõudma eesti keele oskuse tõestust vähemalt tasemel B1.

Kristina Kallas ütles ERR-ile, et tegemist on ülibürokraatliku ja ülereguleeritud ettepanekuga.

"Kui kõikidelt kandidaatidelt küsida eesti keele oskust tõendavat dokumenti, siis sellised kandidaadid nagu mina peaksime keskkooli lõputunnistust näitama, mis näitab seda, et ma olen eestikeelse kooli lõpetanud," sõnas Kallas.

"See on üledimensioneeritud, ülebürokratiseeritud meede, arvestades seda, et meil on probleem ainult kahe volikoguga. Meil on probleem Narva ja Sillamäe volikogudega, kelle töö ei käi eesti keeles. Ja arvestades, et seda probleemi saab lahendada ka teistmoodi, siis ma arvan, et see, mis justiitsminister praegu välja pakkunud on, lihtsalt ei täida oma eesmärki. Tehakse bürokraatiat juurde, aga tulemust sellel ei ole," kommenteeris Kallas.

Teine Danilson-Järgi ettevõtmine puudutab punasümboolikat avalikus ruumis. Eelmisel nädalal kiitis valitsus heaks ehitusseadustiku muudatused, mille eesmärk on eemaldada punasümboolikat Eesti avalikust ruumist, sealhulgas näiteks hoonete fassaadidelt. Kusjuures vaidlusi kunstilise väärtuse üle hakkab lahendama valitsuse juurde loodud komisjon, kuhu justiitsminister kunsti valdkonna inimesi võtta ei taha.

"Seal peaks ikkagi olema ajaloolased ja kunstivaldkonna inimesed ja loomulikult ka muinsuskaitse. Osadel hoonetel, kus need sümbolid küljes on, võib olla ka kunstilist väärtust, peab olema hoolas. Kui kunstilist väärtust ei ole, siis ma arvan, et punasümboolika eemaldamine on igati mõistlik. Aga kas sellel on või ei ole kunstilist väärtust, ei saa ju otsustada poliitikud üksinda," sõnas Kallas.

Nädala alguses Eesti 200 esimehe Lauri Hussari välja öeldud seisukoht, et pikaaegse Eesti elamisloaga Vene kodanikelt tuleks kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel ajutiselt võtta hääleõigus, oli Kallase sõnul erakonna juhatuse kujundatud seisukoht, mida ka tema toetab.

"Ma arvan, et ajutiselt Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmine praegu, on see ettepanek, mida ka Reformierakond teinud on, on mõistlik, kui me räägime ainult Vene kodanikest," lausus Kallas.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles möödunud nädalal, et näeb Vene kodanikelt valimisõiguse võtmises julgeolekuohtu.

"Ma olen sellele kogu aeg viidanud, et vaadates neid ohuhinnanguid, mida kaitsepolitsei teeb ja kõik teised, et mis saab siis selles olukorras, kus meil tekivad Ida-Virumaale linnad, kus kas pooled elanikud või kaks kolmandikku elanikest ei saa enam hääletada. Kuidas nad hakkavad oma meelsust väljendama? Sellele täna vastust ei ole. See tegelikult on suur julgeolekuoht," rääkis Läänemets.

Kallas ütles, et ta ei suuda tajuda, kust tuleb julgeolekuoht just nimelt valimisõiguse äravõtmise puhul. "Esiteks Vene kodanikke käib väga vähe valimas. Valimisaktiivsus nende hulgas on üliväike. Me ei võta ju suurtelt massidelt valimisõigust," ütles Kallas.

Kristina Kallas kandideerib enda sõnul riigikogu valimistel ilmselt Tartus.