Herson oli kaheksa kuud Vene okupatsiooni all. Antonovski sild oli Ukraina suurtükivägede tuleulatuses juba mitu kuud, kuid õhku lasid selle ikkagi venelased ise, kui olid sunnitud Hersonist põgenema.

"Nad lahkusid, sest igaüks neist tahab ellu jääda. Meie peaaegu ei jätnud neile selleks võimalust. Ma arvan, et nende peamine ülesanne on Moskvat hoida. Elame – näeme," rääkis Ukraina sõjaväelane hüüdnimega Inimsööja.

Juba kuu aega enne taganemist kuulutasid Vene võimud välja suure evakuatsiooni, kuid enamik inimestest ei soostunud lahkuma.

"Meile ei pakutudki lahkumist. Me jäime koju. See siin on meie kodumaa, siin on meie vanemate ja esivanemate hauad. Kuidas seda kõike maha jätta? Me ootasime teid, meie poisse, meie kasakaid," ütles Svetlana.

"Paljud, kes ära läksid, ei pidanud lihtsalt sellele psühholoogilisele survele ja inforünnakule vastu. Kollaborandid ka lahkusid, aga mõned neist jäid siia, ma arvan. Nii et meie politseil ja eriteenistustel on siin palju tööd," ütles Serhii.

Politsei jagab inimestele Hersoni keskväljakul Starlinki internetti. See on praegu ainuke side muu maailmaga linnas, kus puudub elekter. Tegelda tuleb ka marodöörlusega – vastasel juhul hakkab toimima omakohus.

"Püüdsime marodöörid kinni! Nad varastasid vaskkaableid, telefoni- ja televisiooniühendusi, et need siis metallikokkuostu viia. Meil on siin ka sellised värdjad! Ma ei suuda neid inimesteks nimetada," ütles Volodõmõr.

Hersoni linnas on siiani igal pool näha plakateid sõnumitega "Herson on Venemaa". Septembri lõpus toimus Hersonis referendum Venemaaga liitumiseks.

"Ei toimunud siin mingit referendumit! Käis kolm inimest... Krimmist toodi bussidega "valijad" kohale ja viidi niinimetatud valimisjaoskonda. Neile anti sedelid, nad viskasid neid kasti sisse ja siis hüüdsid "Au Venemaale!" Ühtki ukrainlane seal ei käinud. Pärast aga teatati, et Hersoni oblastis hääletas üle 90 protsendi valijatest. See on puhas vale! Seal polnud isegi kolme protsenti," rääkisid Volodõmõr ja Tetjana.

Herson tundub pealtnäha eriliste purustusteta, kuid kogu eluks vajalik taristu on hävitatud.

"Kõigepealt tuleb tagada inimestele elekter, gaas, küte ja vesi. Siis toidu- ja hügieenikaubad ning ravimid. Küsimus number üks on elu- ja tervisekaitse. Vaenlane mineeris ka kõik eluks vajalikud taristuobjektid. Praegu käib suur demineerimine. Meie ülesandeks on see kiiremas korras läbi viia, et linn naaseks normaalse elu juurde," lausus Hersoni oblasti sõjaadministratsiooni juht Jaroslav Januševitš.