Ukraina demineerijatel on vabastatud aladel tööd kuhjaga. Oleksandrivka küla oli viimane punkt Hersoni oblasti lõunaosas, kuhu jõudsid Vene väed. Kogu rindejoon oli seal tihedalt mineeritud.

"Sõja alguses käisid selle küla pärast tulised lahingud. Küla käis kolm korda käest kätte," ütles Ukraina sõjaväelane Ruslan.

Tsiviilelanikel oli võimalus Oleksandrivkast põgeneda, aga Vene väed lubasid minna ainult okupeeritud aladele. Need, kes tahtsid minna Ukraina kontrolli all olevale territooriumile, lasti tammi peal maha.

"Venelastel olid väga head positsioonid. Kogu see tamm oli nende kontrolli all. Seda tammi kutsuti "surmateeks", sest meie vabatahtlikud ei pääsenud siia ja meie väed ei saanud siin peale tungida," rääkis Ruslan.

Septembri alguses õnnestus Ukraina vägedel venelased Oleksandrivkast välja ajada.

"Et minna pealetungile, on vaja, et suurtükivägi teeks oma tööd. Siis on tulemusi näha. Nad kannavad kaotusi, lähevad paanikasse ja neil on palju haavatuid. Kui inimene on paanikas, siis ta ei suuda adekvaatselt reageerida. Siis on lihtsam neid üllatada," selgitas Ruslan.

Koos ukrainlastega sõdisid seal ka välismaalased Võõrleegionist.

"Koos meie brigaadiga olid siin ka vabatahtlikud – Võõrleegion. Seal olid valgevenelased, grusiinid, ameeriklased, prantslased ja neid oli palju. Nende tegevus üllatas meid positiivselt – nad olid tahtmist täis, aitasid meil kaitsta kodumaad, Ukrainat. Nad andsid endast kõik," rääkis Ukraina sõjaväelane Vadim.

Oleksandrivka majade taastamine pole võimalik ning pärast sõja lõppu tuleb kogu küla nullist üles ehitada.