"Vahemikus 14. kuni 20. novembrini kontrollime lisaks Eesti-Vene piiril toimuvale põhjalikumalt ka Eestist Läti või Soome suunas lahkuvaid Ukraina ja Vene Föderatsiooni kodanikke. Meie eesmärk on saada parem ülevaade sellest, kui paljud sõjapõgenikud ja Vene kodanikud jäävad Eestisse ning kui paljud liiguvad edasi teistesse riikidesse," ütles PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitšev teisipäeval ERR-ile.

Tema sõnul suunas PPA täiendavaks kontrolliks lisaressurssi politseinike ja piirivalvurite näol.

Küsimusele, mida piiril täpsemalt tehakse, vastas Belitšev, et kontrollitakse kõiki Eestist lahkuvaid busse ja väikebusse, et võrrelda saabuvate ja lahkuvate Ukraina ja Vene kodanike andmeid. Lisaks võrdleb piirivalve Ukraina ja Vene kodanikest laevareisijate andmeid piiriületuste andmetega.

PPA kasutab ka automaatset numbrituvastussüsteemi, et kontrollida, millised Eestisse sisenenud Ukraina ja Venemaa numbrimärgiga sõidukid on Eestist lahkunud.

"Kontrolli teostame eelkõige Eesti ja Läti piiri lähistel. Näiteks peatame piirile suunduvatel teedel Ukraina ja Venemaa numbrimärgiga sõidukeid ja kontrollime inimeste andmeid," täpsustas Belitšev.

Kui piiri ületav inimene on Eesti või mõne teise riigi kui Ukraina ja Venemaa kodanik, siis temalt rohkem infot või dokumentatsiooni ei nõuta. Küll aga võib lisakontrolli tõttu piiri ületamine olla pisut aeganõudvam, mistõttu palus ka aktsioonist teatanud siseministeerium kõigilt piiriületajatelt selle nädala jooksul kannatlikku meelt.

Ka PPA peadirektori asetäitja Belitšev soovitas Eesti-Läti piiri lähistel teedel liikumiseks varuda tihendatud kontrollide ajaks rohkem aega, kuna liiklus ei pruugi olla nii sujuv kui tavapäraselt.

Läänemets: soovime saada saabunutest paremat ülevaadet

"Siseturvalisuse mõttes on ohutase juba minimaalne ning Ukraina sõjapõgenikke me kuskile ei tõrju ega minema ei aja. Küll aga tahame veenduda, et need, kes siia tahavad jääda, sellest ka ausalt teada annaks, et me saaks neile vajalikku tuge ja teenuseid pakkuda ning samas oleks riigil ka täpne ülevaade. See on nii riigi, kuid eeskätt ka sõjapõgenike endi huvides," ütles siseminister Lauri Läänemets pressiteate vahendusel.

Praeguse madala ohutaseme juures poleks laiemaulatuslikul piirikontrolli taastamisel praktilist mõtet ega eesmärki, lisas ta.

Siseministri sõnul ei kaasne lisakontrolliga ka vajadust teha suuremaid ümberkorraldusi politsei igapäevatöös. "Praeguse plaaniga ei pea me võtma ressurssi muu igapäevase politseitöö ja näiteks kiirreageerimiste arvelt," kinnitas Läänemets.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar osutas, et riik on juba varem kehtestanud lisameetmed, nagu näiteks viisapiirangud Venemaa kodanikele, pistelised kontrollid piirialadel, põhjalikum piirikontroll idapiiri piiripunktides ning politseikontrolli tõhustamine Schengeni sisepiiridel.

"Need juba rakendatud meetmed koos vähenenud liiklusega piiripunktides on võimaldanud põhjalikumat kontrolli ning seeläbi maandada piiriliikluse riske meie siseturvalisusele. Pakutud täiendavate kontrolltegevuste eesmärk on koguda rohkem infot nende inimeste liikumise kohta, kelle piirivalve on pärast põhjalikku kontrolli riiki lubanud," selgitas Kommusaar pressiteates.