Konkurentide mure Olerexi pärast pani riigi kaaluma karmimaid karistusi

Hinnad Olerexi tanklas 30. mail
Hinnad Olerexi tanklas 30. mail Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Osa kütusemüüjaid muretseb, et biolisandi nõude täitmisest odavam võib olla kümne miljoni eurose trahvi maksmine. Pilgud on suunatud Olerexile, kes lubab, et saab selle aasta lõpuks nõuded täidetud.

Kolmapäeval kogunevad Tallinnas Sõpruse Puiesteel eesti suuremad kütusemüüjad. Õliühingu erakorralisel koosviibimisel oodatakse enim Olerexi esindaja sõnavõttu. Sellest ettevõttest räägitakse viimasel ajal nii riigikogus, järelevalveasutustes kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis.  

Oktoobris kurtis ettevõtte konkurent Tartu Terminal, et Olerex ei täida biolisandi kohustust. "Hetkel valitseb turul peataolek - kui maksimaalne trahvimäär kümme miljonit eurot on ainus võimalik sanktsioon, siis ei ole ka ülejäänud turuosalistel finantsiliselt mõistlik biokohustust täita," kirjutas ettevõtte juht Raido Raudsepp.

Olgu öeldud, et otsesõnu Olerexi nime dokumentides ei mainita. Seda enam, et biolisandi arvestus lüüakse lukku aasta lõpus ehk ettevõttel on oma kohustuse täitmiseks poolteist kuud aega.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks selgitas, et võimalusi keskkonnakohustuse täitmiseks on mitu. Kes soovib, võib bensiini ja diislikütusesse segada 7,5 protsenti biolisandit. Kes tahab, võib Alexela kombel biometaani müüa. Kes soovib, võib nende käest, kes on oma kohustuse kuhjaga täis teinud, hoopis statistikat soetada.

"Tegelikult on ju eesmärk selles, et kogu riigis tarbimisse antud diislikütuses ja mootoribensiinis oleks 7,5 protsenti taastuvaid allikaid," ütles Vaks.

Neste näiteks toodab ise parafiinset HVO kütust, mis ei erine oma omadustelt tavalisest diislikütusest. Erinevus on suisa nõnda väike, et ükski Eesti labor seda tuvastada ei suuda.

"Murekoht turu peal on see, et väga paljud turuosalised kipuvad ka sellesama tootega natukene lollitama," märkis Vaks. "Öeldakse, et tegemist on HVO tehnoloogial baseeruva taastuvallikatest toodetud diiselkütusega. Tegelikult analüüsid näitavad, et seal on midagi muud taga."

Statistikaühikuid pole enam piisavalt  

Kuna nii-öelda esimese põlvkonna biolisandit kliendid ei armasta, on HVO neile, kes ei soovi statistikaga kaubelda, hea võimalus. Keskkonnaametile on Olerex teatanud, et nemadki panustasid HVO-le aga plaanipärased tarned viibisid.

Keskkonnaametil on Olerexi asjus käimas ka väärteomenetlus, sest kui käesoleva aasta tibusid saab lugeda alles esimesel jaanuaril, siis läinud aastal jäigi neil biolisandi nõue väidetavalt täitmata.

Ettevõtte juhid lubasid ka ise asja kommenteerida, kuid jäid hiljem intervjuudeks tabamatuks.

Turuosalised usuvad, et statistikakaubandusega Olerex oma tänavusi kohustusi enam täita ei jõua. Nimelt pole Eestis lihtsalt piisavalt vabu statistikaühikuid. Eesti Õliühingu juht Mart Raamat märkis, et HVO-d on see-eest küll.

Kui ettevõte soovib, võib ta seda kasvõi terve laevatäie tellida. Selleks, et ostetud kaup biolisandi arvestusse läheks, peab kütus olema aasta lõpuks aktsiisilaost välja jõudnud.

"Ehk siis selle kütuse pealt peab olema makstud aktsiis," sõnas Raamat. "Ta ei pea otseselt tanklates olema. Ta võib olla ka kommertslao mahutites."

MKM: rikkuja võib kaotada ka tegevusloa  

Kõik selles loos kõnelejad eeldavad ja loodavad, et Olerex täidab oma kohustuse. Siiski jälgitakse olukorda hoolega ning oktoobri keskel võeti see jutuks riigikogu rahanduskomisjonis. Komisjoni esimehe Aivar Koka sõnul ei tohiks lubada olukorda, kus trahvi maksmine on kohustuse täitmisest odavam.

"Suuremate kütusemüüjate puhul läheneb statistika ostmise summa neljakümnele miljonile. Kui neljakümne miljoni asemel kümme miljonit trahvi maksta, siis on võimalik ju kolmkümmend miljonit puhast kasumit teenida," arutles Kokk. "Aga see ei oleks kindlasti õiglane kohtlemine võrreldes teiste kütusemüüjatega. Ühel hetkel võib juhtuda see, et ka ülejäänud Eestis kütusemüügiga tegelevad ettevõtted ütlevad, et miks nemad peavad statistikat ostma, kui kõik seda ei tee."

Kusjuures riik saaks sellisel juhul küll trahviraha aga kaotaks umbes kaheksa miljonit eurot käibemaksu. Rein Vaks ütles, et ka ministeeriumis arutataksegi võimalikku seadusemuudatust. Tema sõnul pandi kümne miljoni euro suurune trahv seadusesse just selleks, et kõige suurema turuosaga kütusemüüja kohustusest viilimise pealt võita ei saaks.

"Täna on kütusehinnad kõrgemaks ära läinud ja turuosad meil siin kõiguvad. Ja tõepoolest võib olla põhjust selle kümne miljoni eurose sanktsiooni tõstmiseks," ütles Vaks.

Et pahandusi ennetada, palus ministeerium keskkonnaametil kõigile kütusemüüjatele biolisandi kohustust meelde tuletada ning rääkida sellestki, et trahv pole ainus võimalik karistus.

"Kui tegevusluba omav isik ei täida seadusest tulenevaid kohustusi, on võimalik sellel isikul tegevusluba peatada või ära võtta. Ja teine element, mis lisaks sellele kümnele miljonile eurole on võimalik rakendada, on seaduserikkumisega teenitud tulu konfiskeerimine," sõnas Vaks.

Tõenäoliselt ei räägita Õliühingu kolmapäevasel koosolekul sellest, kuidas võiks kõik müüjad nüüd biolisandi kohustuse täitmise asemel trahvi valida.  Ühingu juhi Mart Raamatu sõnul on arutelu fookus pigem selles, kas praegused seadused tagavad piisava läbipaistvuse.

"Riik ei ole kommunikeerinud näiteks ka eelmisel ja üle-eelmisel aastal seda, kui palju üldse biokütust tarbimisse lubati, kas oli seal kellelgi vajakajäämisi ja kuidas tegelikult menetletakse neid potentsiaalselt tekkivaid rikkumisi," sõnas Raamat.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: