"See oleks ideaalne lahendus. Sest ainuke, mis tagab, et sellised juhtumid – isegi kui see oli õnnetusjuhtum ja siin ei olnud venelaste tahet – rohkem ei korduks. See tagaks, et see sõda lõppeks Ukraina võiduga, mis on nii meie kui Poola huvides," ütles Kannik kolmapäeval "Terevisioonis".

Tema sõnul ei saa veel kindlalt öelda, mis rakett teisipäeva pärastlõunal Ukraina piiri lähedal asuvat Ukraina küla tabas, kuid olenemata sellest, kas see oli Ukraina päritolu või Vene relvajõudude tulistatud rakett, oleks parim lahendus Ukraina tugevam relvastamine.

"Ma arvan, et sõltumata sellest, kelle rakett see oli, tuleks tõsiselt arutada selle üle, kuidas Ukraina õhutõrjet veelgi tugevdada. Ukrainlased suutsid küll eile alla lasta üle 70 raketi 100-st, mis Venemaalt tulid, aga nii massiivse õhurünnaku puhul peaks õhutõrje olema veel märgatavalt parem, et tagada, et Ukraina kriitiline infrastruktuur, eelkõige energeetikataristu ei saaks kannatada – aga ta  sai eile jälle väga tugevalt kannatada. Teiseks tuleb ka vältida olukordi, et need raketid lendavad kolmandate riikide territooriumile," rääkis Kannik.

Kui siis oli tegemist Ukraina raketiga, tuleb jälgida, et Poola ja Ukraina suhetesse ei tekiks pingeid, lisas ta. "Ma arvan, et see on äärmiselt vajalik, sest Poola on Ameerika Ühendriikide järel Ukraina tähtsuselt teine toetaja. Poola territooriumi kasutamata ei oleks kõik need abioperatsioonid võimalikud," rääkis Kannik.

Ukraina raketi korral on tegemist õnnetusjuhtumiga, kuna ilmselgelt ei olnud Ukraina rakett mõeldud Poola vastu, tõdes ta. "See on kurb kaasus olukorras, kus Venemaa korraldab massiivse õhurünnaku ja see kandub üle teiste riikide piiride nagu varem on mõnes mõttes juhtunud juba ka Moldovaga," lisas Kannik.

"Aga kui see oleks olnud ka Vene rakett, siis kõige mõistlikum samm oleks massiivselt suurendada Ukraina relvastamist," lisas Kannik, rõhutades, et see on puhtalt tema isiklik arvamus. "See oleks kõige kergem lahendus. Poolal ei ole väga suurt huvi minna otsesesse sõjalisse konflikti Venemaaga nagu ka teistel NATO riikidel. Ma arvan, et Ukraina tugev relvastamine, et nende relvastuse ülekaal Venemaa suhtes oleks selgelt nähtav, et Ukraina võidaks sõjaliselt Venemaad, oleks selgelt NATO-le kõige parem."

Lisaks võiks NATO Kanniku hinnangul kaaluda kunstlikult seatud piiri – et Ukraina ei tohi NATO riikide antud relvadega rünnata Venemaa territooriumi – kaotamist. "Kui Ukraina vastu tulevad rünnakud Venemaa territooriumilt, siis siduda ennast klausliga, et sina ei või sind rünnanud riigi territooriumi rünnata on väga piirav ja ebamugav ning nii sõjaliselt kui ka poliitiliselt arusaamatu," tõdes ta.

Üks järeldusi teisipäeval juhtunust on Kanniku hinnangul ka see, et sõja jätkudes võivad sellised olukorrad korduda: "Sellest on alati räägitud, et toimuda võib ka tahtmatu eskalatsioon. Aga antud juhul märgid näitavad, et tegemist on olnud tahtmatu eskalatsiooniga."

Hinnates Venemaa esimesi reaktsioone, ütles Kannik, et nendest võib näha, et ka nemad olid tõsiselt mures, sest nad ei taha sattuda reaalsesse konflikti NATO-ga. 

Küsimusele, kuidas peaks Eesti praeguses olukorras käituma, vastas Kannik, et tuleks võimalikult palju lähtuda Poola seisukohast. "Poolal on parem info kui meil. Meil ei ole mingit kahtlust ega alust arvata, et poolakad ei käituks NATO kui terviku parimast huvist lähtuvalt ja pärast info vahetamist tuleb olla poolakatega solidaarsed," rõhutas ta.