Õhuväelane: Poolal polnud lootustki raketti maha võtta

Et Ukraina piirist kümne kilomeetri kaugusele kukkunud rakett kahjutuks teha, oleks Poola pidanud sekkuma juba Ukraina õhuruumis, ütles endine õhuväelane. Kuid seda Ukrainas otsesest sõjategevusest hoiduv NATO riik teha poleks saanud.

Eesti õhuväe endine ülem Jaak Tarien rääkis, et õhutõrjekompleks S-300 on nõukogude liidus 1960-70-ndatel aastatel välja töötatud raketisüsteem. "Ta on selline keskmaa pluss süsteem - kuni sada kilomeetrit, aga nõukogude süsteemide puhul kunagi ei tea, kas neid on põhjust uskuda või mitte. Üsna võimsad raketid - kaheksa kuni kümme meetrit pikk, natuke alla meetri läbimõõdus, lõhkepea on 150 kilogrammi," selgitas Tarien.

Tema sõnul suudab õhutõrje rakett väga harva oma sihtmärki tabada, on ta siis lennuk või tiibrakett. "Ta peab plahvatama seal läheduses ja tekitama killupilve, mis kahjustab seda lendavat objekti, et ta oma sihtmärgini ei jõuaks," sõnas Tarien.

Tarieni hinnangul pole võimalik ära hoida, et S-300 soovimatus kohas maha ei kukuks. "Kõik raketid ei lähe pihta, see on selge. Läänes toodetud raketid peaksid ennast ise hävitama õhus enne maa peale tulemist. Ma ei tea, kas S-300-le on selline enesehävitus sisse ehitatud, tõenäoliselt on, muidu me kuuleks rohkem sellistest juhtumistest. Aga kas see alati töötab? Võime öelda, et saja protsendilist töökindlust tagada on raske. Näiteks kondensaatorid kuivavad kümnekonna aastaga," arutles Tarien.

Et too rakett kahjutuks teha, oleks Poola pidanud sekkuma juba Ukraina õhuruumis. "Ma eeldan, et sellist valmidust Poola ei hoia. Praegu kui NATO riigid hoiavad ennast Ukraina konfliktist füüsiliselt väljas, puudus Poolal võimalus ennast kaitsta," märkis Tarien. "Sellel konkreetsel juhul on väga vähe relvi, mis saavad nii kiiresti liikuvale objektile pihta. Kümme kilomeetrit on nii lühike vahemaa, et selle sees enam reageerida ei jõua," sõnas Tarien.

Raketi kohta selgus tõde, sest Poola on koondanud piisavalt radareid oma idapiirile ja ka NATO liitlastel on seal seirevahendeid, väitis Tarien. "Õhupilt on Ukraina läänosa kohal päris hea. Raketti ja tema trajektoori teatud aja jooksul tõenäoliselt nähti," sõnas ekspert.

Endine kaitseväe juhataja, õhukaitse pataljoni juht Urmas Roosimägi, talle polnud samuti mingi üllatus, et S-300 valesse kohta maandus. "Nõukogude ajal osalesin vähemalt 10-20 lahinglaskmisel, mis viidi läbi keskmaa ja kaugmaa raketikompleksidega. Keskmaa ja kaugmaa õhutõrje rakett mitte kunagi ei taba lennukit, ta keerab ennast ja lõhkeb ja siis killud lendavad sihtmärgi suunas," rääkis Roosimägi.

"Ma vaatasin pilte [Poola õnnetusest] ja ütlesin, et see on S-300. 2014. aastal Ukraina lõpetas igasuguse sõjalis-tehnilise koostöö Venemaaga. Need raketid ei ole uued - Lvivis on Ukraina õhutõrje rügement, mille varustuses on S-300. Nad lülitasid radarid sisse ja nägid sihtmärki. Sihtmärk lähenes, lasid välja õhutõrjeraketi, see rakett ei tabanud sihtmärki. See ei ole õhutõrjes ebatavaline juhtum," selgitas Roosimägi.

Toimetaja: Mari Peegel, intervjueeris Madis Hindre

Allikas: ERR-i raadiouudised

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: