Kunnas: Ukraina suudab maha võtta üllatavalt palju Vene rakette

Ukraina õhutõrje suudab maha võtta üllatavalt palju Vene rakette, ütles reservkolonelleitnant Leo Kunnas. Tema sõnul on keeruline alla lasta tiibrakette.

Kunnas selgitas "Ringvaates", et kuigi kogu riik pole õhutõrjesüsteemiga kaetud, on Ukraina õhutõrje mitmekihiline ja laiaulatuslik. Kunnase sõnul on huvitav, et Vene väed pole suutnud siiani Ukraina õhutõrjet maha suruda, kuigi hävitas täiemahulise invasiooni alguses mitmeid radareid.

Kunnas rääkis, et Ukrainal on olemas nii lähi-, kesk- kui ka kaugmaa-õhutõrje ning lisaks rakett-õhutõrjele ka mürsk-õhutõrje. "Ka Eesti on Ukrainat toetanud suure hulga näiteks 23mm õhutõrjekahurite moonaga," lisas ta.

Ukraina relvajõud on mõnel päeval teatanud, et on alla tulistanud koguni 80 protsenti Vene vägede välja lastud rakettidest. Kunnase sõnul on Ukraina õhutõrje võimekus olnud üllatav.

"Eks nad panevad väikese koefitsiendi sinna juurde, aga see on ikkagi üllatav, kui palju nad neid suudavad alla võtta. Mida väga alla võtta ei saa, on ballistilised raketid, näiteks Iskanderid või ka vanemad Totška-U, nad liiguvad kaarja trajektooriga ja kiirus on ka väga suur," rääkis Kunnas.

"Mida suudetakse maha võtta, on tiibraketid. Nende kiirus on võib-olla 700 km/h ja nad liiguvad hästi madalal maa kohal. Neid on võimalik radaripilti saada," lisas ta.

Samuti kasutavad Vene väed erinevaid droone, mida sageli kasutatakse n-ö parvedena. Sel juhul ei õnnestu Ukraina jõududel neid Kunnase sõnul kõiki korraga alla lasta.

Kunnas rääkis, et lääneriikidel ei ole väga palju õhukaitsesüsteeme, mida Ukrainale anda. "Need, kes saanud, on ka juba annetusi teinud. Õhutõrjerelvade poolest kõige tähelepanuväärsem annetus on võib-olla olnud ikkagi S-300 süsteemid, mida Slovakkia andis juba kevadel, sõja algfaasis. Teised on ka andnud ja nüüd on tulnud juba ka kaasaegsemaid süsteeme ehk näiteks NASAMS-e," selgitas ta.

Kunnase sõnul on Venemaal hakanud kaasaegsemate tiibrakettide ehk Kalibri rakettide varu vähenema ning Vene väed on seetõttu võtnud kasutusele Nõukogude Liidu lõpuajast pärit tiibraketid KH-101.

"Ka selle nädala rünnakutes, kus üle 100 raketi on välja lastud, seal ilmselt Kalibrid on väga suures vähemuses ja põhiliselt on KH-101 raketid," ütles Kunnas.

Kui Ukraina vastu kasutatavate rakettide varu on Venemaal kiiresti kahanenud, siis Kunnase sõnul jagub Moskval õhutõrjeks mõeldud S-300 rakette, mida Vene väed on juba kasutanud ka Ukrainas maismaasihtmärkide vastu. Neid on Kunnase sõnul Venemaal alles tuhandeid.

Õhutõrjes on Eesti Kunnase sõnul Ukrainast kaugel maas. Ta selgitas, et Eestil on praegu ainult lähimaa-õhutõrje ning seda ka ainult mõlemal jalaväebrigaadil. Paari aasta jooksul saavad ka maakaitseüksused Poola päritolu õhutõrjesüsteemid.

"Aga meie õhutõrje muutub tugevamaks siis, kui saame keskmaa-õhutõrje ehk keskmaa-õhutõrje pataljoni tehtud kas siis kahe, kolme või nelja patareiga. Sinnani jõuame 2025.-2026. aastal," lisas ta.

Kunnas selgitas, et nagu Ukraina puhul ei saa ka kogu Eesti õhukaitsesüsteemiga kaetud. Tema sõnul tuleb teha valik ning kaitsta Tallinna ja selle ümbrust, kus on Eesti juhtimine ning elanikkonna raskuskese. "Peaks püüdma Tallinna ja heal juhul Tartut kaitsta nii palju, et neid ei saaks õhust puruks pommitada."

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Marko Reikop

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: