Kolmapäeval kinnitasid Poola president ja NATO peasekretär, et Poola territooriumile teisipäeval langenud rakett ei kukkunud sinna tahtliku tegevuse tagajärjel ning esialgse hinnangu järgi oli tõenäoliselt tegemist Ukraina õhutõrje raketiga. USA president Joe Biden ütles varem, et on ebatõenäoline, et rakett tulistati välja Venemaalt.

Samas väitis Ukraina president Volodõmõr Zelenski veel pärast neidsamu avaldusi, et ta pole kahtlustki, et Ukraina ei ole juhtumis süüdi. Zelenski ütles, et on saanud oma kõrgetelt komandöridelt kinnituse, et tegemist ei olnud Ukraina raketiga.

Vikerraadio saates "Vikerhommik" küsisid Kirke Ert ja Sten Teppan, miks Zelenski sellisel seisukohal on, kui liitlased on väitnud vastupidist.

"Esimesetel tundidel pärast selle sündmuse juhtumist oli avalikkuses päris palju müra. See on üsna tavapärane, et esimeste tundide jooksul midagi sellist toimub. Nüüd on mööda läinud piisavalt aega ja liitlaste vahel on hakanud kujunema arusaam, mis toimus. Tõsi ta on, et ukrainlased soovivad selles uurimises nüüd aktiivselt osaleda ja saada ka ise täielik veendumus, millega tegemist oli," vastas Vseviov.

"Ma arvan, et siin ei olnud pahatahtlikkust ei liitlaste, ega ka ukrainlaste poolt. Ma arvan, et ka nende esmaste teadete väljutamise käigus pahatahtlikkust ei olnud. Ma arvan, et lääne hoiakuid Ukraina suhtes see intsident ei mõjuta. Kui üldse, siis aitab see kiirendada neid protsesse, mida me sõja võitmiseks vajalikuks peame," lisas Vseviov.

ETV saates "Terevisioon" vastas samale küsimusele Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk, ent vastus jäi samuti ebamääraseks.

"Kogu see asi sai ju alguse sellest, et Venemaa ründas rakettidega laiaulatuslikult Ukrainat. Ukraina püüdis neid tiibrakette tabada. Mis täpselt juhtus, seda tulekski nüüd uurida. Sellepärast, et järeldused tulevad alguses emotsiooni pealt, siis astub mängu loogika. Tegelikult tuleks oodata ära poolakate, kui poolakad kutsuvad juurde ka ukrainlased ja Ameerika Ühendriikide koos tehtud uurimine, et mis seal siis maha prantsatas ja kahjuks ka ohvreid kaasa tõi," sõnas Kuusk.

"Võrreldakse erinevaid andmeid. Võrreldakse luureinfot, mida lennukid, erinevad andurid ja tehiskaaslased suudavad koguda. Uuritakse kohapealseid plahvatuse jälgi, tükke, mida sealt leitakse. Mina olen veendunud, et kui uurimisprotseduurid läbi viiakse, siis tulemused ka tehakse avalikuks," lausus Kuusk.