Brasiilias on parempopulistliku valitsuse aeg lõppenud. Troopika Trumpiks ristitud Jair Bolsonaro on konkurentsis alistatud ning Brasiilia uueks presidendiks valiti vasakpoolne progressiiv Luiz Inacio Lula da Silva. Brasiilia on Ladina-Ameerika ja ka lusofoonse maailma suurim riik nii territooriumi kui populatsiooni poolest - 214 miljonit elanikku moodustavad peaaegu poole terve kontinendi rahvastikust. 

Tänavused Brasiilia valimised omavad lisaks kohalikule tasandile võtmetähtsusega rolli ka maailmaareenil. Lääneriikide mure vihmametsade, inimõiguste ning Brasiilia demokraatia pärast ajendas tervet maailma pöörama sel sügisel pilgud Ladina-Ameerika poole.

2. oktoobril toimus presidendivalimiste esimene voor, mille tulemusel langesid konkurentsist välja Simone Tebet ja Ciro Gomes, kes jäid vastavate häälteprotsentidega 4,16 ja 3,04. Lula ja Bolsonaro said favoriitideks just oma eelneva presidendikogemuse tõttu.

30. oktoobril toimus kauaoodatud valimiste teine ring. Kui esimeses voorus sai Lula 48,43 protsenti häältest ning Bolsonaro kogus 43,2-protsendilise toetuse, siis teise vooru tulemused näitasid, et valimisvõidu saavutas Lula, keda valis 50,9 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Konkurent Bolsonaro teenis seevastu 49,1 protsenti häältest. Eestis elavad brasiillased andsid samuti häälteenamuse (87,1 protsenti) Lulale.

Lula võit tõestas maailmale, et Brasiilia demokraatial on lootust. Siinkohal on aga äärmiselt oluline, et Lula suudaks rahva poolehoiu säilitada.

"Seni, kuni pole projekti, mis jätkaks ja suurendaks võrdõiguslikke saavutusi, kaitseks töölisi ning keskkonda ekspluateerimise eest, toetaks palganumbrite võrdsustamist ja jätkaks riigi püüdlusi demokraatliku majandussüsteemi poole, on uued autoritaarsed režiimid kindlad tekkima," kirjutas Brasiilia sotsiaalpoliitika teadlane Leonardo Fontes.

Seega peab Lula astuma kindlaid samme oma positsiooni kindlustamise nimel. Ta ei saa lubada minevikus tehtud vigade kordumist, sest valijaskond on hetkel äärmiselt haavatav. Tema toetus tänavustel valimistel ei olnud sama, mis 20 aastat tagasi, mil 61 protsenti valijatest ta presidendiks valis. Praegu on olukord hoopis tasavägisem. Kas Lula suudab päästa Brasiilia demokraatia? Kas endine sõjaväelane Bolsonaro on valmis kaotusega leppima?

Lula taust ja kogemus toetasid tema võitu

Luiz Inacio Lula de Silva, kes oli Brasiilia president aastatel 2003-2010, on seni riigi sotsiaalmajanduslikku olukorda kõige efektiivsemalt arendanud. Ta viis Brasiilia sisepoliitikas ellu mitmeid olulisi muudatusi ja suutis vihmametsade raiet alandada rekordilise miinimumini.

Lisaks on arendas Lula riigi sotsiaalpoliitikat: tema valitsuse sotsiaalhoolekande programm Bolsa Família aitas 2006. aastal 11,1 miljonit Brasiilia perekonda rahalise toetusega. Ainus kriteerium toetusele kvalifitseerumiseks oli saata oma lapsed kooli ning garanteerida ka nende kohalkäimine. Absoluutse vaesuse määr langes tänu projektile aastatel 2003-2008 12 protsendilt 4,8 protsendile. Lula kindlustas sellega endale suure toetajaskonna, kellest enamik hääletas tema poolt ka seekordsetel valimistel.

Brasiillaste jaoks on Lula justkui kangelane, kes tõi riigi maailmaareenile ning muutis ühiskonnakorralduse esmakordselt peale sõjaväediktatuuri lõppu humaansemaks. Lula on oma edukate sotsiaalprojektide eest pälvinud tunnustuse ka ÜRO-lt, mis nimetas Lula kampaaniat üheks tulemuslikumaks meetodiks, et parandada riigi positsiooni nälja all kannatavate rahvuste seas.

Lula saab vaesema elanikkonnaga samastuda, nimelt kasvas ta üles Guaranhunsis, mis on üks mahajäänumaid piirkondi riigis. Lisaks oli Lula kuni kümnenda eluaastani kirjaoskamatu, mistõttu on projekti eesmärk Brasiilia laste haridustaset parandada talle eriti südamelähedane. Analfabeetsus elanikkonna seas vähenes Lula valitsemisajal 2,6 protsenti aastas.

Poliitilisest edust hoolimata pole Lula sugugi veatu riigijuht olnud. Oma karjääri jooksul on ta olnud seotud mitme korruptsioonisüüdistusega ja üht neist on nimetatud Ladina-Ameerika suurimaks rahapesuskandaaliks. See oli Lava Jato ehk Autopesula. Skeemi olid kaasatud mitmed tuntud Brasiilia poliitikud, isegi presidendid ja ka Lula partei, kes võtsid ehitusfirmadelt altkäemaksu, andes neile eksklusiivselt vastutasuks lepinguid Petrobrasi, Ladina-Ameerika suurima naftaettevõte, projektidele.

Sellised sündmused kinnitavad välismaailmale, et Brasiilia demokraatia areng on veel kaugel läänemaailma omast. Ladina-Ameerikas lääne moodi poliitikat teha on põhimõtteliselt võimatu, sest korruptsioon esineb kõikjal. Lula viibis Lava Jato tõttu 580 päeva vangistuses, kuid ta vabastati päeva pealt põhjusel, et üks kohtumõistmises osalenud kohtunikest, Sergio Moro, võttis vastu pakkumise astuda Bolsonaro valitsusse. Sellega rikkus Moro kohtusüsteemi erapooletuse printsiipi.

Nii Brasiilia riigiaparaadi legitiimsusel kui ka Lulal on kindlasti veel pikk tee minna, aga tema võit omab märgilist tähendust riigi demokraatia arenguloos.

Lula oskus oma sotsialistlikke ideid ühiskonnas rakendada on toonud talle palju edu. Kindlasti on president pidanud loobuma oma algselt üsna radikaalsetest vasakpoolsetest vaadetest, kuid tsentraliseerumine on muutnud ta brasiillaste jaoks vastuvõetavamaks.

Väga suur osa elanikkonnast, eriti noorem generatsioon ja töölised, tunneb Lulas ära iseenda – ta on inimlik ja hoolib võrdõiguslikkusest ühiskonnas. Lula lapsepõlv ning kogemus vabadusvõitlejana inspireerib rahvast. Ta tahab Brasiilia demokraatia uuele tõusuteele viia ning sellega väärib ka oma tiitlit vast valitud Brasiilia presidendina.

Kas Bolsonaro suudab kaotusega leppida?

Jair Messias Bolsonaro, president alates 2018. aastast kuni käesoleva aasta lõpuni, on väljendanud oma poolehoidu Brasiilia autoritaarse sõjaväerežiimi suhtes, mis juhtis riiki aastatel 1964-1985.

Sümpaatia militaarvõimu vastu tuleneb nooruspõlvest, mil algas tema 20 aasta pikkune haridustee ja hiljem ka karjäär Brasiilia sõjaväeakadeemias Agulhas Negras (mustad nõelad). Militaarrežiimi aastatel osales ta ka erioperatsioonides, märkimisväärsem neist 1970. aastate alguses algatatud jaht Carlos Lamarca juhitud guerilla-gruppide tabamiseks.

Lamarca, režiimiaegne kommunistlik vabadusvõitleja, seisis opositsioonis militaarvõimu vastu ning tema grupeeringut võiks võrrelda eestlaste metsavendadega. Brasiilia ajakirjanik Adriana Carrasca on väitnud, et Bolsonaro arvamus teistest vasakpoolsetest poliitikutest, sealhulgas Lulast ja Dilma Rousseffist, kujunes just Lamarca ja tema pärandi põhjal.

Bolsonaro on endiseid presidente kutsunud kommunistideks ning teinud nende suunas ähvardava sisuga pöördumisi. Lisaks Lamarcale osales ka Lula 1970. aastatel opositsiooniliikumises, ta mobiliseeris oma tollaseid kolleege mehhanikatööstuses, kellega koos pani aluse tulevasele töölisrahva parteile. Minevikus alguse saanud vastasseis on tänavustel valimistel loonud Bolsonaro ja Lula vahele eriti vaenuliku õhkkonna.

Bolsonaro skandaalsus ei ole aga hiljutine nähtus. Juba sõjaväes saatsid teda probleemid teravate väljaütlemiste ja kättemaksuhimulise isiksuse tõttu. Mitmel korral kaasnesid nendega ka kohtuprotsessid, mille tõttu ei saanud ta enam militaarvaldkonnas jätkata ning pidi valima uue suuna, milleks sai poliitika.

Hoolimata sellest mõistis militaarsektor varsti, et Bolsonaro presidendina oleks neile suur eelis, sest "oma mees" valitsuse ridades toob omakorda rohkem õigusi sõjaväele. Kunagised kolleegid hakkasid Bolsonaroga suhteid soojendama. President kaasas oma valitsusse sõjaväekarjääri päevilt tuttavad komandörid, kelle nimetas ministriteks, sealhulgas Hamilton Mourão asepresidendiks. 

Bolsonaro oli esimene sõjaväelise taustaga president peale autoritaarse režiimi lõppu 1985. aastal. Tema kinnitused Lula presidentuuri mitte tunnistada on üsna murettekitavad. Bolsonarot ümbritseb äärmiselt lai ring sõjaväelasi, kes tema valitsusajal otsustusprotsessides laialdaselt võimu omasid. Samuti toetavad tema unistust militaarrežiimi naasmisest miljonid tavakodanikest valijad. Kas on oodata ülestõusu? Endise presidendi toetajad on juba hakanud tänavatele kogunema. Bolsonaro on protestid heaks kiitnud, kuigi palub need rahumeelsed hoida.

Et Bolsonaro käitumismustrid sarnanevad väga endisele USA presidendile, tuntakse meest sageli Troopika Trumpina. Lisaks üksteise vastastikusele toetusele, sarnanesid Jair Bolsonaro ja Donald Trumpi poliitilised seisukohad nii koroonakriisi ohjeldamisel kui ka vähemusrahvuste poliitikas.

Kartused, et Bolsonaro ei pruugi oma kaotusega leppida on kinnitust saanud. Tema käitumine ühtib peaaegu eranditult Trumpiga, kes ei tunnistanud oma kaotust 2020. aasta USA valimistulemuste avaldamisel. Bolsonaro kinnitas enne valimisi korduvalt, et ei kavatse aktsepteerida Lula võitu, ning et "teda saab ametist eemaldada vaid Jumal".

Valimistulemuste avalikustamisest on möödas mitu nädalat, kuid Bolsonaro pole siiani teemat ametlikult kommenteerinud. Olukord on pingeline. Expresso vahendas Bolsonaro toetajate ehk bolsonaristide rahulolematust vasakpoolsete võiduga: "Me lähme koju alles siis, kui sõjavägi on Brasiilia üle võtnud." Nõnda väitis üks protestidel osalev bolsonarist.

Bolsonaro sümpaatia sõjaväe ülemvõimu vastu ning poliitiline toetus militaarsektoris on tõsine oht Brasiilia demokraatia edasisele arengule. Samuti ei ole välistatud, et tema poliitilise tegevuse tagajärjel võiks Brasiilia sõjavägi riigi juhtpositsioonile naasta.

Poliitiline vägivald selles riigis on laiaulatuslik ja valimistejärgsed rahutused ei tundu veel niipea lõppevat. Isegi kui Bolsonaro püüded rahvast ohjeldada on lootustandev märk tema valmisolekust kaotusega leppida, siis oma valijatesse on ta süstinud sellist võitlusvaimu, mida on keeruline ümber pöörata.

Allikad

• https://www.cnnbrasil.com.br/noticias/veja-estados-em-que-lula-ganhou-e-perdeu-no-segundo-turno/
• https://www.dw.com/pt-br/o-que-mudou-desde-a-primeira-vez-que-lula-foi-eleito-h%C3%A1-20-anos/a-63570326
• https://expresso.pt/internacional/eleicoes-no-brasil/2022-11-01-Bolsonaro-nao-falou-de-Lula-validou-os-protestos--mas-pacificos--e-garantiu-que-seguira-como-lider-de-milhoes-de-brasileiros-6fa6143c
• https://expresso.pt/internacional/eleicoes-no-brasil/2022-10-30-Bolsonaro-em-silencio-apoiantes-convocam-manifestacoes-e-fecham-estradas-Lula-prepara-Governo-alargado-4be0511b
• https://www.bbc.com/news/world-latin-america-63112509
• https://open.spotify.com/episode/2PEZ4AOgMh9WvIyDibY4V9?si=84621bd8284247d0
• https://open.spotify.com/show/6qJ02sG8jJGP3qFvnUdK7A?si=d948ad1cc8a94e0d
• https://www.cfr.org/in-brief/bolsonaro-vs-lula-whats-stake-brazils-2022-election
• https://www1.folha.uol.com.br/fsp/dinheiro/fi1609200636.htm
• https://veja.abril.com.br/coluna/matheus-leitao/lula-x-bolsonaro-quem-perdeu-e-quem-ganhou-na-disputa-do-1o-turno/
• https://www.theguardian.com/world/2019/nov/08/lula-brazil-released-prison-supreme-court-ruling
• https://www.metropoles.com/brasil/eleicoes-2022/resultados-preliminares-paises-2o-turno-acabou
• https://g1.globo.com/politica/eleicoes/2022/noticia/2022/10/02/boletim-de-urna-da-estonia-indica-vitoria-de-lula-no-pais.ghtml