Poola kukkunud rakettide kohta ütles Kallas, et intsidendi juures ei tohi unustada suurt pilti. "Üleeile toimusid suuremahulised raketirünnakud tsiviiltaristu pihta. Venemaa sihib just energiataristuid, et Ukrainal oleks pime ja külm talvele vastu minna. Me teame, et selle eesmärk on murda Ukraina vastupanuvõime, aga ka lääne vastupanuvõime sellega, et tekitada täiendav põgenikevoog, tekitada tunne ja hirm, et lõpetame ära, ärme Ukrainat aita," rääkis ta.

Kallase sõnul on hea see, et lääne ühtsus püsis ja keegi ei unustanud intsidendi tausta ehk Venemaa ulatuslikku agressiooni Ukrainas.

"Kõik sammud, mis me NATO-s teeme, oleme kokku leppinud. Heidutus toimubki nii, et seda rünnakut ei toimuks kohe alguses. Me elame väga ärevatel aegadel. Selliseid igapäevaseid uudiseid tuleb vaadata. On ilmselge et riigid, kes on selle sõjakolde kõrval, eriti arvestades kui käib selline ulatuslik pommitamine, siis sõja mõju läheb üle piiride," ütles Kallas.

Eesti kaitse algab Ukrainast

Peaministri hinnangul pole mõtet spekuleerida, mis sammud oleksid järgnenud siis, kui tegemist oleks olnud Venemaa sihiliku rünnakuga. Eelnevate rünnakutega võrreldes on kogu NATO ja liitlased võtnud omaks samad arusaamad, mis olid Eestil 2014. aastal.

"See, kuidas liitlased saadavad Ukrainale relvi, et nad saaksid tagasi lüüa need rünnakud, see, kuidas liitlased aitavad välja õpetada Ukraina sõdureid jne - see ühtsus on see, mille üle tasub uhkust tunda. Ja arvan, et see ühtsus – loodan, et seda ei lähe kunagi vaja – kestab ka siis, kui tõesti ühte liikmesriiki rünnatakse," ütles ta.

Kallase sõnul pole mõtet halvustada liitlasi, kellel protsessid võtavad kauem aega. "Tähtis on see, et nad lõpuks jõuavad sinna ja tõesti annavad, mis neil on. Loomulikult me tahaks näha, et nad annavad rohkem."

"Eesti kaitse algab praegu Ukrainast. Ukraina sõdib praegu otseses mõttes meie vaenlasega. Kui Venemaa käed-jalad on tööd täis võideldes Ukrainaga, ei võitle ta samal ajal meiega. See on väga selge, et Ukraina võitleb meie eest. Ja kõik, mis me anname Ukrainale, läheb tegelikult Eesti kaitseks," ütles Kallas.

Võimalikud valitsuse moodustajad on selged

Kallase sõnul ei ole Eestil Soome LNG-terminalile eelisligipääsu vaja, kuna selle mahust piisab nii Soomele kui Eestile. "Kuna sinna terminali – see on ka Soome mastaapides, kui neil on 14 teravatti aastas tarbimine, siis ka nende vajadusi katab see suurelt. Ehk neil ei ole mingit põhjust piirata sinna ligipääsu," rääkis ta.

Lähenevatel parlamendivalimistel saab peaministrierakonnaks kas Reformierakond või EKRE. "Keskerakond on selgelt ütlemas, et nad lähevad EKRE-ga valitsusse. Ja see on hea, sest eelmine kord käis selline sogamine. See kord on väga selge, kes neid valitsusi moodustavad," sõnas Kallas.

Kallase sõnul pole Reformierakonnal EKRE-ga vastandumiseks mingit kokkulepet, erakondadel on lihtsalt niivõrd vastanduvad seisukohad, et valimistel vastamisi minek on loomulik.