"Ma tegin sellise plaani, et viin ennast kiirelt kurssi, mis on need põhivaidlused ja siis võiks see ehk järgmise kuu lõpus või juuni alguses meie majast välja minna. Siis saaks sügisel riigikogu seda ka arutada," ütles Timpson esmaspäeval ERR-ile.

"See, et erakondade rahastamine muutuks läbipaistvamaks, selle vastu ei saa ju keegi vaielda, vähemalt mitte terve mõistusega inimene. Selles mõttes ERJK-le volituste juurde andmine mulle tundub sümpaatne," lisas ta.

ERJK esimees Liisa Oviir saatis aprillis justiitsministrile kirja, milles meenutab, et justiitsministeerium esitas juba 2022. aasta mais kooskõlastamiseks ning huvirühmadele arvamuse avaldamiseks erakonnaseaduse, krediidiasutuste seaduse ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu ning 1. veebruaril 2023 esitas ministeerium eelnõu ka valitsusele heakskiitmiseks, kuid kuna valitsus lõpetas seoses valimistega töö, jäi ka selle menetlemine pooleli.

Oviir ütles esmaspäeval ERR-ile, et eelmisel aastal, kui uus valitsus alustas, paistis olukord selle teema suhtes väga lootustandev ning komisjoni liikmed lootsid, et eelnõu jõuab juba sügisel parlamenti. "Aga ma pole näinud, et selle teemaga oleks edasiminekut," tõdes ta.

Timpson ütles, et ERJK- tegevusega seotud samad teemad olid üleval juba siis, kui tema aastatel 2009-2010 oli justiitsministri nõunik. "Ega ma ei oska kommenteerida, miks nad ei ole liikunud ja mis see põhjus on. Aga ega neid teemasid ju kusagile laua alla lükata ei ole ju mõtet ega põhjust," ütles minister.

"Ma omast ajast mäletan, et kõik need samad teemad on ikka üleval. Eks siis peame arutama, kuidas seda kõige paremini teha on. Aga eesmärk minu arvates on täiesti õige: läbipaistvus, läbipaistvus ja läbipaistvus. Kuidas seda saavutada, eks siin ole igaühel omad mõtted ja eks ma nüüd proovin enda jaoks pilti selgeks teha," rääkis justiitsminister.

ERJK pöördumises tuuakse lahendamist vajavate probleemidena välja valimisliitude vastutuse küsimus pärast valimisi, millest tulenevalt võiks kaaluda nende registreerimist mittetulundusühinguna; erakondade poliitilisi eesmärke toetavad mittetulundusühingud, mille kaudu on võimalik erakondade kontrollimatu rahastamine; formaalselt mitte, kuid sisuliselt erakonna sidusorganisatsioonidena tegutsevad mittetulundusühingud, mis ei allu rahastamise järelevalvele.

"ERJK pakub avalikkusele teenust, mida on aga raske teha, kui selleks pole õigeid vahendeid," rõhutas Oviir ERR-ile.

Oviir tõi lisaks kirjas välja toodule veel esile vajaduse saada õigus kolmandatelt isikutelt erakondade rahastamisega seoses infot küsida ja saada ning näiteks selle, et keelatud annetus tagastatakse praeguse korra kohaselt selle teinud isikule. Samas ei ole ju mõeldav, et me näiteks altkäemaksu andnule tagastame tema altkäemaksu, kui ta sellega vahele jääb, viitas Oviir.

Lisaks on eelmisel nädalal tõusetunud ka näiteks reklaami Euroopa Liidu vahenditest rahastamise teema, lisas ta.

"Kuna erakonnaseaduse muudatused on komisjoni järelevalvetegevuse tõhustamisel möödapääsmatud, siis peaksid eelnõus juba olemasolevad ja lisaks reguleerimist vajavad olukorrad erakonnaseadusesse jõudma enne järgmisi kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi 2025. aastal," seisab ERJK pöördumises.

"Ma olen enda jaoks teinud plaani saata see mai lõpus kooskõlastamisele, juunikuus valitsusse ja eks siis sealt ka riigikogule. Minu jaoks on sama moodi erakondade rahastamise järelevalve ja läbipaistvus olulised teemad. Demokraatlikus õigusriigis on need teemad, mida peaks käsitlema ja leidma lahendusi, mis näitaksid, et meil mitte ainult ei ole õigusriik, vaid me ka paistame õigusriigina," rõhutas justiitsminister Timpson.