Mölder: eelistuseta valijate suur hulk võib erakondade toetusi järsult muuta

Valimisstuudio enne 2019. aasta riigikogu valimisi.
Valimisstuudio enne 2019. aasta riigikogu valimisi. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Keskerakonna toetus on uuringufirma Norstat küsitluse kohaselt pisut kasvanud, EKRE-l langenud ning Reformierakonna reiting stabiliseerunud, kuid need positsioonid muudab ebakindlaks see, et kasvanud on eelistuseta valijate, eriti veenekeelsete eelistuseta valijate osakaal, ütles Tartu Ülikooli politoloog Martin Mölder.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös korraldatava iganädalase küsitluse viimaste tulemuste kohaselt toetab Reformierakonda 33,2 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 26,1 protsenti, Keskerakonda 15,3 protsenti, Eesti 200 toetab 8,7 protsenti, Isamaad 7,2 protsenti ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 6,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest, kellel valimiseelistus oli.

Mihkelsoni skandaal Reformierakonna toetust ei muutnud

Möldri sõnul näitavad küsitluse tulemused, et Reformierakonna liiget Marko Mihkelsoni puudutanud skandaal erakonna reitingut ei mõjutanud.

"Reformierakonnal läheb üldiselt hästi, eriti arvestades Mihkelsoni skandaali, mis tundub, et Reformierakonna toetust üldse ei mõjutanud. Nad on heas seisus ja viimase kuu-pooleteise jooksul oma positsiooni tugevalt parandanud," rääkis Mölder.

Kui siin septembri lõpus tundus veel üpriski reaalne, et EKRE ja Reformierakonna toetus võib mingi hetk võrdsustuda, siis praegu nende kahe partei toetuste vahe seitse protsendipunkti, mis on päris turvaline edumaa, tõdes ta.

Samas võib selline edumaa tunduda ka suurem, kui see tegelikult on, sest seda võimendab olukord, kus praegu on nii palju eelistuseta valijaid, lisas Mölder. Absoluutarvudes ei ole tegelikult Reformierakonna toetus praegu oluliselt kõrgem, kui see oli umbes aasta tagasi. Kuna aga eelistuseta valijaid on praegu tavapärase 25-30 protsendi asemel umbes 45 protsenti, siis annab absoluutarvudes sama suur toetajate arv protsentuaalselt kõrgema toetusnumbri.

"Mingi hetk märkimisväärne osa nendest eelistuseta valijatest liigub ilmselt enne valimisi mõne erakonna selja taha ja see kindlasti muudab toetusmaastiku märgatavalt," selgitas Mölder. "Ja siis võib-olla me näeme ka, et Reformierakonna suhteline positsioon ei tundu enam nii kindel, sest absoluutarvudes on neil praegu palju vähem toetajaid, kui näiteks oli pärast Kaja Kallase esimese valitsuse moodustamist, kus nende toetus oli väga kõrgel tasemel. Suhtelise toetuse arvud praegu tunduvad võrreldavad, aga Reformierakonna positsioon kindlasti praegu ei ole nii hea, kui ta oli pärast Kallase esimese valitsuse ametisse astumist," tõdes ta.

EKRE toetus kasvas venekeelsete seas

Kommenteerides EKRE toetuse kasvu venekeelsete hulgas ja vähenemist eestikeelsete valijate seas, mis kokku andis kerge reitingu languse, tõdes Mölder, et osaliselt võib selle põhjuseks olla erakonna aseesimehe Mart Helme seisukohavõtt Vene-Ukraina sõja suhtes, kus Helme teatas, et ei ole kummagi poole poolt ning pooldab rahu.

"Võib-olla see sõnum jõudis vene valijatele rohkem kohale ja tõi neid natuke rohkem EKRE juurde. Võib-olla mõjutas see ka EKRE toetust eestlaste hulgas. Aga ütleme, et see kõik on väga suur spekulatsioon. Mis on nende muutuste täpsed põhjused, seda on väga raske öelda," rääkis Mölder.

Keskerakonna toetus on kasvanud eestlaste seas

Möldri sõnul on Keskerakonna toetus kosunud ennekõike eestikeelsete valijate hulgas.

"Me näeme, et viimased nädalad, viimane kuu aega on eesti valijate seas Keskerakonna toetus kiiresti kasvanud. Kasv selles valijagrupis oli viimati sama kiire võib-olla sel hetkel, kui koroona eriolukord kehtestati - siis Keskerakond kui valitsuspartei sai ka eestlaste hulgas väga kiiresti toetuslisa. Praegu me viimase kuu aja jooksul oleme selles valijagrupis näinud enam-vähem sama kiirusega kasvu," kommenteeris politoloog.

"Aga kas see on nüüd pikem trend või kas see tähendab üleüldise trendi muutust, seda on veel vara öelda," lisas ta.

Mölder viitas sellele, et Keskerakonna toetus on alates 2020. aasta kevade lõpust eesti valijate hulgas väga stabiilselt langenud, kuni tänavu oktoobri lõpus saavutas oma täieliku madalpunkti, kus erakonna toetus eesti valijate seas oli ainult natuke üle seitsme protsendi.

"Nüüd on see tõusnud tagasi kuskile kümne protsendi peale. Peab natuke veel ootama, et saaks järeldada, kas ta siis nüüd on oma positsioone väga märkimisväärselt parandatud eesti valijate hulgas või mitte," märkis ta.

Keskerakonna toetus venelaste seas madal, aga võib järsult tõusta

Mölder rääkis ka sellest, et vene valijate hulgas on eelistuseta valijate osakaal äärmiselt kõrge ja see on viimastel kuudel järjest kasvanud. Sellega paralleelselt on Keskerakonna toetus vene valijate hulgas ka absoluutarvudes langenud.

"Siin mingil määral näeme seda, et paralleelselt EKRE toetuse kasvuga vene valijate seas on nõrgenenud Keskerakonna positsioon vene valijate hulgas. Praegu pole Keskerakonna toetus vene valijate hulgas absoluutarvudes kunagi enne nii madal olnud," ütles Mölder.

Siiski võib see olukord enne valimisi kiiresti muutuda nagu juhtus enne eelmise aasta kohalikke valimis, ütles politoloog.

"Kohalike valimiste kogemus annab meile siin mingit infot, ma julgeks oletada, et Keskerakond suudab teha võrdlemisi hea töö nende (venekeelsete - toim.) mobiliseerimisel," rääkis ta. "Sest ka enne eelmisi kohalikke valimisi nägime, et eelistuseta valijate osakaal vene valijate hulgas oli võrdlemisi kõrge, mitte küll nii kõrge nagu praegu, aga kõrgem kui tavaliselt ja millega paralleelselt Keskerakonna toetus oli madalseisus. Aga me nägime väga jõuliselt ja väga selgelt, kuidas kohalike valimiste momendiks tõi Keskerakond väga paljud need eelistuseta valijad n-ö koju tagasi, kuni selleni välja, et vähemalt absoluutarvudes Keskerakonna toetus kohalike valimiste ajal vene valijate hulgas oli umbes sama, mis ta oli 2019. aasta riigikogu valimistel," rääkis ta.

"Ma selle pinnalt julgeksin oletada, et mingi märkimisväärne osa nendest inimestest, kellel praegu vene valijate hulgas eelistust ei ole, aga kes läheksid ikkagi valima, lähevad Keskerakonna juurde tagasi. Küll mitte kõik - ilmselt osa on EKRE endale võitnud, aga kindlasti Keskerakond ma arvan valimisteks parandab oma positsiooni selles valijagrupis," tõdes Mölder.

Eesti 200 pole suutnud langust tõusuks pöörata

Mölder tõi ka välja, et erakond Eesti 200, mille toetuse kukkumine algas Ukraina sõja alguspäevil ja mis jõudis madalpunkti suve lõpus, kui see oli kukkunud rohkem kui kümme protsendipunkti, pole ka pärast seda märkimisväärselt paranenud. 

"Me näeme viimastel kuudel, et nende toetus küll väga vaikses tempos, aga ikkagi tiksub allapoole. Ja nende toetus on praegu madalam, kui ta oli põhimõtteliselt kogu 2021. aasta vältel. Viimati oli nende toetus nii madal 2020. aasta sügisel, enne seda, kui abielureferendumi teema nende toetuse kõrgusesse lennutas," rääkis politoloog. "Me näeme, et väga palju nii-öelda sooja õhku on nende toetusnumbrist välja jooksnud ja see ei ole sinna tagasi tulnud ning nad ei ole kuidagi vähemalt valijate silmis suutnud taastada sellist lootusrikkast positsiooni, mis neil veel võib-olla aasta tagasi oli."

Isamaa ega SDE olukord pole kiita

"Mis puudutab isamaad ja sotsiaaldemokraate, siis nende puhul me näeme, et käib tihe rebimine viienda ja kuuenda koha pärast. Nende vahed on olnud juba aasta või kauemgi üpris väikesed ja on siiamaani väikesed. On raske öelda, kes on ees ja kes on järel, praegu tundub, et Isamaa on natuke tugevamas positsioonis kui sotsiaaldemokraadid. Aga ega kummagi toetus ei ole hõisata ja kindlasti nemad peaksid kõige rohkem mõtlema ja muretsema sellepärast, et kuidas valimisteks oma toetajaid mobiliseerida," rääkis Mölder.

Rohelistel ja Parempoolsetel on vähe lootust riigikokku pääseda

Möldri hinnangul ei ole praegu ei Roheliste Erakonnal ega ka Parempoolsetel lootust riigikokku pääseda.

"Roheliste toetus on juba aastaid olnud väga stabiilselt mõne protsendipunkti juures ja nende madal toetusnumber praegu kindlasti mitte millegi poolest ei üllata," märkis ta.

"Võib-olla natuke üllatav on see, et Parempoolsete start oli niivõrd madalalennuline ja nende toetusnumber - praegu ta on peaaegu samale tasemele tõusnud kui rohelised – on põhimõtteliselt veelgi nõrgem kui rohelistel," jätkas ta.

Mölder ütles, et enne, kui Parempoolsete toetust küsitlustes mõõtma hakati, oleks ta arvanud, et nende start saab parem olema. "Aga tundub, et nad ei ole peaaegu üldse jõudnud valijate teadvusesse või kuidagi kohale neile. Selle pinnalt, mis praegu näha on - praktiliselt ainult üks protsendipunkt toetust - võiks küll öelda, et valimiskünnise püüdmine on nende jaoks üpriski ebarealistlik, vähemalt 2023. aasta valimistel," tõdes ta.

Mõlema erakonna toetus oli Norstati viimase uuringu järgi 0,9 protsenti.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: