Oluline 19. novembril kell 22.25:

- Ukraina kõrge ametnik ütles, et Moskva pole ametlikult Kiievi poole rahuläbirääkimiste asjus pöördunud, kuid kõneluste toimumiseks peaks Venemaa kõik oma väed Ukrainast välja viima;

- USA kaitseministri hinnangul võib rahvusvahelise kogukonna suutmatus Ukrainat aidata viia maailma türannia ja segaduseni;

- Suurbritannia lubab Ukrainale anda 50 miljoni naela ulatuses õhukaitseseadmeid;

- Ukraina asekaitseministri hinnangul võib sõda lõppeda järgmise aasta kevade lõpuks;

- Briti peaminister tegi visiidi Kiievisse;

- ISW hinnangul halvendab uueks mobilisatsioonilaineks valmistumine Vene vägede üldist kvaliteeti;

- Suurbritannia kaitseministeerium: Venemaa viis läbi rekordilise võlakirja emissiooni;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 420 sõdurit;

- Ukrainlased lõid tagasi mitu Vene vägede rünnakut;

- Esimene rong Kiievist jõudis Hersoni.

Kiiev: Moskva pole ametlikult rahukõnelusi palunud

Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak ütles, et Venemaa ei ole ametlikult Ukraina poole rahuläbirääkimiste asjus pöördunud.

Jermak ütles, et kõneluste toimumiseks peaks aga Venemaa oma väed täielikult Ukrainast välja viima. Ta lisas, et vastuvõetavad on vaid läbirääkimised, mille aluseks on Ukraina suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus riigi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.

"Esimene samm, mida Vene pool peab tegema, on viia kõik Vene väed Ukraina territooriumilt minema," sõnas Jermak video vahendusel Halifaxi rahvusvahelisel julgeolekufoorumil.

Reedel lükkas Ukraina president Volodõmõr Zelenski tagasi mõtte lühiajalisest vaherahust Venemaaga, öeldes, et see muudaks olukorra ainult hullemaks.

Austin: Venemaa sõda Ukrainas näitab eelvaadet võimalikule üleilmsele türanniale

USA kaitseminister Lloyd Austin ütles laupäeval Kanadas julgeolekufoorumil kõneldes, et suutmatus aidata Ukrainal kindlustada oma tulevikku võib viia maailma türannia ja segaduseni.

Austini sõnum foorumil oli tema seni üks tugevamaid alates Venemaa täiemahulisest invasioonist tänavu veebruaris. Ta hoiatas ülemaailmse tuumarelvade leviku ohu eest.

"(Venemaa liidri Vladimir) Putini kaasautokraadid jälgivad. Ja nad võivad järeldada, et tuumarelvade hankimine annaks neile endale jahilitsentsi. Ja see võib tagant tõugata tuumarelvade leviku ohtlikku spiraali," ütles Austin.

Suurbritannia lubab Ukrainale 50 miljoni naela ulatuses õhukaitset

Suurbritannia eraldab Ukrainale 50 miljoni naela ehk 57 miljoni euro suuruse õhukaitsepaketi.

Paketti kuuluvad muu hulgas õhutõrjerelvad ja tehnoloogia, millega võtta maha droone.

"Me pakume täna uut õhukaitset, mis sisaldab õhutõrjerelvi, radarit ja droonitõrjeseadmeid, lisaks tugevdame humanitaarabi külmaks ja karmiks talveks," ütles laupäeval Kiievit külastanud Briti peaminister Rishi Sunak pressiteates.

Kiiev: Ukraina väed võivad aasta lõpuks Krimmis olla ja sõda võib lõppeda suveks

Ukraina väed võivad detsembri lõpuks Krimmi jõuda, ütles riigi asekaitseminister Volodõmõr Havrõlov intervjuus Sky Newsile.

Ajakirjanik küsis Havrõlovilt, kas Hersoni linna tagasivõtmine muutis Ukraina muud eesmärgid, näiteks Krimmi tagasivõtmise tõenäolisemaks.

"See on ainult aja küsimus ja muidugi me tahaksime seda teha pigem varem kui hiljem," sõnas ta.

Ministri sõnul võib Ukraina vägedel võimaldada aasta lõpuks Krimmi jõuda mõni ootamatu sündmus Venemaal, näiteks Vladimir Putini režiimi järsk kokkuvarisemine.

Havrõlov rääkis ka, et Vene tuumarünnaku tõenäosus on madal, kuid võimalik rünnak ei peataks Ukraina sõjaväelaste võtlust. "Jah, see tekitaks draama. See oleks kõigi jaoks, jumal teab, milline stsenaarium, kuid taktikaline tuumalöök ei ole oht, mis meid sõjas peataks."

Havrõlovi sõnul tuleb valmis olla pikaajaliseks sõjaks, kui Venemaa suudab oma vägesid tugevdada. Ta lisas, et Ukraina sõjaväelased jätkavad võitlust läbi talve, vaatamata keerulistele tingimustele ja külmale ilmale. Tema hinnangul võib kogu sõda olla läbi suveks. 

"Minu tunnetus on, et kevade lõpuks on see sõda läbi," lisas ta.

Minister sõnas ka, et rahukõnelused Moskvaga toimuvad üksnes juhul, kui Vene väed on valmis "igast Ukraina nurgast" lahkuma, sealhulgas Krimmi poolsaarelt, mille Venemaa 2014. aastal annekteeris.

"Ukraina ühiskonnas on otsus, et me läheme lõpuni välja. Ei ole tähtis, milline stsenaarium on laual. Inimesed on maksnud palju verd ja jõupingutusi selle nimel, mida me oleme juba saavutanud. Ja kõik teavad, et igasugune viivitus või külmutatud konflikt tähendab vaid Ukraina kui rahva vastu käiva sõja jätkumist," rääkis Havrõlov.

Briti peaminister kohtus Kiievis Zelenskiga

Suurbritannia peaminister Rishi Sunak kohtus laupäeval visiidil Kiievisse Ukraina presidendid Volodõmõr Zelenskiga. Tegemist oli nende esimese kohtumisega.

"Tänase kohtumise käigus me arutasime nii mõlema riigi kui ka üleilmse julgeoleku kõige tähtsamaid küsimusi," võttis Zelenski kohtumise kokku. 

Sunaki pressiesindaja ütles, et peaminister saabus Kiievisse, et kinnitada Suurbritannia jätkuvat toetust Ukrainale.

Britain knows what it means to fight for freedom.

We are with you all the way @ZelenskyyUa

Британія знає, що означає боротися за свободу.

Ми з вами до кінця @ZelenskyyUa pic.twitter.com/HsL8s4Ibqa

— Rishi Sunak (@RishiSunak) November 19, 2022

ISW: mobilisatsioon halvendab Vene vägede kvaliteeti

ISW teatas oma viimases ülevaates, et varjatud mobilisatsiooni jätkamine ja uueks mobilisatsioonilaineks valmistumine halvendab tõenäoliselt Ukrainasse sõdima saadetavate Vene vägede üldist kvaliteeti.

"See toob tõenäoliselt kaasa veelgi madalama kvaliteediga väljaõppe nii mobiliseeritute kui ka ajateenijate jaoks, kuna nad võistlevad ebapiisava väljaõppevõime pärast," teatas ISW.

Esimene rong Kiievist jõudis Hersoni

Hiljuti vabastatud Hersoni linna jõudis pärast Vene vägede okupatsiooni esimene reisirong Kiievist.

Ukraina presidendi administratsiooni asejuht Kõrõlo Timošenko kirjutas sotsiaalmeedias, et esimeses rongis Hersoni on 200 reisijat ning et Hersoni rong hakkab väljuma pealinnast paaritutel päevadel ja tagasi Hersonist paaritutel päevadel.

Ukrainlased lõid tagasi mitu Vene vägede rünnakut

Donetski oblasti kuberneri Pavlo Kõrõlenko ütles, et reedel sai Venemaa rünnakutes haavata kolm inimest ja Torskes hukkus üks inimene.

Sumõ oblasti kuberner Dmõtro Žõvitski teatas, et Venemaa sõjaväelased tulistasid oblasti pihta 69 mürsku, vahendas The Kyiv Independent.

Ta ütles, et Vene väed võtsid sihikule Seredina-Buda, Bilopillia ja Šalõhõne asulad. Šalõhõne'i asulas said kannatada ärihooned ja auto, kuid inimohvreid ei olnud, ütles kuberner.

Zaporižžja oblasti kuberner Oleksandr Staruhh ütles, et Vene vägede rünnakus sai pihta tööstustliku infrastruktuuri rajatis.

Ukraina relvajõud teatasid, et tulistasid Vene vägede koondumiskohti Ukraina lõunaosas, Hersoni oblastis. Selle tulemusena suri 26 Vene sõdurit ning hävis kaks Vene tanki.

Ukraina armee andis löögi ka Venemaa sõjatehnika ja isikkoosseisu koondumisele Kinburnska lähedal Mõkolaivi oblastis, tappes seitse Vene sõdurit ja hävitades kaks soomusmasinat.

Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Ukraina relvajõud lõid tagasi venelaste rünnakud Donetski oblasti Bilohorivka, Zelenopilla, Klitšiivka, Pervomaiske, Vodiane ja Novomõhhailivka asulate juures.

Peastaap teatas veel, et 10. kuni 16. novembrini viidi Donetski oblastis okupeeritud Horlivka haiglatesse umbes 500 vigastatud Vene sõjaväelast, kellest enamik olid alles hiljuti mobiliseeritud.

Suurbritannia kaitseministeerium: Venemaa viis läbi rekordilise võlakirja emissiooni

Suurbritannia kaitseministeerium märgib oma igapäevases ülevaates, et 16. novembril viis Venemaa ühe päevaga läbi oma kõigi aegade suurima võlakirja emissiooni 13,6 miljardile USA dollarile.

"See on Venemaa jaoks oluline, kuna võlakirjade emiteerimine on peamine mehhanism kaitsekulutuste säilitamiseks, mis on pärast sissetungi Ukrainasse märkimisväärselt suurenenud," kirjutasid britid.

"Venemaa riigikaitsekulutusteks on avalikustatud andmete kohaselt 2023. aastaks on kavandatud ligikaudu viis triljonit rubla (84 miljardit USA dollarit), mis on üle 40 protsendi suurem kui 2021. aastal välja kuulutatud esialgne 2023. aasta eelarve," märkis Suurbritannia kaitseministeerium.

Briti toonitasid, et ebakindlatel perioodidel on võlakirjade väljastamine kallis tegevus. Brittide hinnangul viitab see ilmselt asjaolule, et Venemaa rahandusministeerium tajub praegusi tingimusi suhteliselt soodsana, kuid prognoosib järgmisel aastal üha ebakindlamat eelarvekeskkonda.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 420 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 83 880 (võrdlus eelmise päevaga +420);

- tankid 2885 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 5815 (+7);

- lennukid 278 (+0);

- kopterid 261 (+0);

- suurtükisüsteemid 1867 (+2);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 1536 (+5);

- tiibraketid 480 (+6);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4368 (+2);

- laevad / paadid 16 (+0);

- eritehnika 161 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.