Jäärats selgitas "Välisilmas", et Euroopa Liit on alates Venemaa täiemahulisest invasioonist toetanud Ukrainat umbes 19,5 miljardi euro ulatuses, millest umbes 7,5 miljardit on olnud makrofinantsabi ehk toetus Ukraina riigieelarvele ja valuutale.

Euroopa Liidus on praegu käimas arutelud Ukraina eelarve ja valuuta toetamiseks tuleval aastal 18 miljardi euroga, millele võivad lisanduda ka teised toetusmeetmed. Eelarvetoetus tähendab näiteks seda, et Ukraina saaks maksta oma töötajatele palku.

"See vajadus on hinnatud umbes kolmele miljardile eurole kuus. Euroopa Liit katab sellest vajadusest umbes poole, teise poole katavad teised doonorid. Üritatakse mitte sellist koerasaba tükitamist teha, vaid terve järgmise aasta vajadus ära katta korraga, mis puudutab puhtalt eelarvetoetust, et ei peaks iga kuu sama arutelu pidama, et seda leida," rääkis Jäärats.

Tema sõnul on Ukrainale toetuse andmine seotud ka tingimustega. "Alati sõlmitakse ka lepingud, milleks raha kasutada saab. Täna on kõige kiiremad vajadused loomulikult Ukraina püsti hoidmine, aga teisest küljest ka kiired taristu parandamist nõudvad investeeringud, sest Venemaa on asunud taristut purustama ja osa sellest rahast läheb ka taristu taastamiseks. Need on peamised suunad," selgitas Jäärats.

"Aga kõik need kohad, kuhu seda raha kasutada saab ja mille üle aru tuleb anda, loomulikult – küll arvestades seda, mis Ukrainas toimub –, selle üle peab Euroopa Komisjon arvet," lisas ta.

Enne täiemahulise sõja puhkemist oli palju kõne all Ukrainas leviv korruptsioon. Nüüd on see teema jäänud sõja varju. Jääratsi hinnangul ei ole aga vaja muretseda, et Euroopa Liidu antav toetus õigesse kohta ei jõuaks.

"Tahaks uskuda, et eelarvetoetusele antavad meetmed on üle kontrollitud. Raske on ette kujutada, kuidas pensionide väljamaksmisele on võimalik korruptsiooni vahele tekitada, aga usun, et see on üle kontrollitud ja tavaliselt makrofinantsprogrammidega käivad seda tüüpi kontrollid kaasas. See raha kogus, mis vajadusena on määratletud, ei ole loomulikult laest võetud, vaid seda on ka konkreetselt hinnatud," rääkis Jäärats.

"Ja tegemist ei ole esimest korda Ukrainale abi andmise või Ukraina toetamisega antud kontekstis. Kolmandaks ei ole see abi, tegemist on laenuga, see tuleb ukrainlastel endal tagasi maksta. Ja neljandaks, seda on võimalik peatada, kui peaks tekkima probleemid selle raha kasutamisega," lisas ta.

Ungari ei toeta Ukraina abistamist EL-i eelarvest. Jääratsi hinnangul ei ole see aga ületamatu eriarvamus.

"Ungariga arutelud jätkuvad. Ungari on öelnud, et ei soovi osaleda selles projektis. Paraku ei ole võimalik Ungarita neid otsuseid teha," tõdes Jäärats.

"Me oleme praegu esmakordselt ajaloos kasutamas Euroopa Liidu eelarvepuhvrit selleks, et laenata Ukraina toetuseks ja selleks on vaja avada Euroopa Liidu eelarveõigus, mis tähendab, et selleks on ühehäälset otsust vaja. Aga arutelud Ungariga jätkuvad selle üle, mis on täpselt probleemid ja kuidas on võimalik neid lahendada. Me täna ei näe, et see vastuseis oleks põhimõttelist laadi, mida ei saaks ületada," lisas Jäärats.