Raadiojaamad hakkavad testima digitaalraadio sagedusi

Mujal Euroopas aastaid FM-sageduste kõrval kasutusel olnud digiraadio ehk DAB võib mõne aasta jooksul jõuda ka Eesti turule, kui lähiajal algavad katsetused osutuvad edukaks.

Turuosaliste huvi tõttu valmistas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) ette digiraadio testimise põhimõtted. Digiraadio ehk DAB (Digital Audio Broadcasting) on digitaalse raadioringhäälingu standard, praegu on testimisel aga DAB+, mis on varasema tehnoloogia edasiarendus.

Digiraadio on midagi sarnast nagu oli kunagi digitelevisioon, millele aastaid tagasi analoogsignaalilt üle mindi, selgitas TTJA sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu.

"Kui praegu tavaline FM on analoogedastus, siis digiraadio on digitaalne, sagedused on natuke kõrgemad. Kuulaja jaoks muutub see, et helikvaliteet on kõvasti parem. Kui näiteks FM-i puhul hakkame jõudma leviala piirile, siis kõik on kindlasti kogenud, et raadio hakkab sahisema, kvaliteet kaob ära. Digiraadio puhul sellist olukorda ei ole. Seni kuni signaal on, seni on kogu aeg väga kvaliteetne raadio," rääkis Kulu.

Kulu sõnul on digiraadio vastu huvi tundnud raadiojaamade edastamiseks vajalikku taristut omav Levira ning Duo Media, kellele kuuluvad varem Postimees Grupi all olnud raadiojaamad.

Testitakse üheksa kuud 12 raadiokanaliga

Testimist hakkab Levira ette valmistama detsembris ning testiperioodi pikkuseks on plaanitud üheksa kuud, et saaks läbi proovida kõikvõimalikud ilmastikuolud.

Digiraadio üks eripärasid on see, et ühe saatjaga saab eetrisse anda mitu programmi praeguse ühe asemel. Levira tahabki testida digiraadio võimekust ühe saatja ulatuses ehk 12 jaamaga, ütles ettevõtte tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan.

"Oleme rääkinud meediamajadega, kaheksa programmi on kindlasti olemas. Koos TTJA-ga leiame kindlasti muud sisu, mida sinna tühjade kanalite peale veel panna, kui Eestis teised raadiojaamad ei ole huvitatud testis osalema," rääkis Kaasan.

Testimises osaleb ka üks rahvusringhäälingu raadiokanal, kinnitas ERR-i infotehnoloogia ja IT-teenuste direktor Jaanus Lillenberg.

"Kuna see test on üsna tehniline, siis meie oleme otsustanud, et võtame testist osa helikvaliteedis võib-olla meie kõige nõudlikuma programmi Klassikaraadioga. Ma loodan, et see annab testi läbiviijatele hea pildi, kuidas see tehnoloogia töötab ja kuidas helipilt välja näeb," sõnas Lillenberg.

Maksmisega segased lood

Kui muidu maksavad raadiojaamad Levirale selle eest, et nende programmid eetrisse jõuaks, siis testimisele ei pea ERR midagi kulutama, ütles Lillenberg. Kristo Kaasan Levirast väitis aga vastupidist.

"Me oleme testimist üles ehitanud võrdse kohtlemise printsiibil ehk et kõik, kes soovivad testis seda tehnoloogiat kasutada, ise katsetada, proovida enda kanali leviala ja lisavõimalusi, mida digiraadio pakub, siis kõik osalevad võrdselt nende kulude katmises, aga see on suhteliselt marginaalne," sõnas ta.

Kaasan kirjeldas, et esmalt on plaanis käivitada Tallinna teletorni saatja, mis katab ära Harjumaa piirkonna. Teises etapis järgnevad Koeru saatja, millega on võimalik leviala suurendada Tallinnast Põltsamaani, ja Pehka mastis asuv saatja, millega on võimalik leviala suurendada kuni Rakvereni.

Juhul kui katsetuste käigus kvaliteet, leviulatus ja kõik tehnilised parameetrid vastavad sellele, millised ootused seadsid raadiojaamad ning TTJA, siis Levira poolt kuluks digiraadio jaoks vajaliku taristu väljaehitamiseks üle Eesti maksimaalselt aasta.

"Mastivõrk on piisav, mis täna olemas on. Peamised kulud ja investeeringud puudutavad konkreetselt digiraadiot ehk uued saatjad, uued antennid, lisaks liitmissüsteemid, kaabeldused ning kogu raadiosignaali transport meie mastideni," kirjeldas Kaasan vajalikke töid.

FM kestab vähemalt 10 aastat

Seda kinnitavad asjaosalised kui ühest suust, et lähema kümne aasta jooksul FM sagedusi Eestis kindlasti kinni ei panda.

"FM ei kao kuskile ei testperioodi ajal ega ka hiljem, kui päriselt digiraadiot kasutama hakatakse. Praegu on sellest väga vara rääkida, digitaalraadio on pigem lisavõimalus," rõhutas Kulu.

TTJA on optimistlik, et digiraadiol on Eestis tulevikku, seda enam, et selle kuulamiseks vajalik tehnoloogia peab alates 2020. aastast olema uutesse autodesse sisse ehitatud. Raadioturule annab see kindlasti rohkem võimalusi, märkis Lillenberg, sest vabu FM-sagedusi Eestis praktiliselt enam pole ja uusi jaamu juurde tulla ei saa. Kuna aga digiraadio puhul suudab üks saatja mängida mitut kanalit, mahub sagedustele rohkem raadioprogramme.

ERR-is suhtutakse aga digiraadiosse skeptilisemalt, sest puudub ülevaade, kui paljudel inimestel üldse on võimalust digiraadiot kuulata, olgu autos või kodus. ERR on varem aastaid tagasi digiraadio kasutuselevõttu testinud, kuid ei pidanud seda toona mõttekaks. Lillenbergi sõnul vaadatakse praeguse testi puhul kolme asja, mille järgi hinnata, kas tegu võiks olla tasuva plaaniga.

"Esiteks, kas sellele avalikule teenusele on nõudlust, kas on piisavalt inimesi. Teiseks, kui kallis see on, ja kolmandaks, kui küps see tehnoloogia ise on," ütles Lillenberg.

Euroopas on mitmes riigis DAB+ juba kasutusel, tõsi küll, paraleelselt analoograadioga. Lillenbergi sõnul saaks ka Eestis hoida paralleelselt kaht sagedusala töös, nagu praegu tehakse televisioonis HD ja SD kvaliteedis telepildiga. Samas on selline lahendus kulukas.

"Seda raha kindlasti niimoodi taskust kellelgi võtta ei ole. Ei meil ega ilmselt ka maksumaksjal. Aga ma arvan, et see on kokkuleppe küsimus. Näiteks televisiooni puhul oleme kokku leppinud, et on mingi arv aastaid, kuni hoiame kahte telepildi edastust vabalevis üleval ja siis hiljem vanemast loobume," selgitas Lillenberg.

Norra valus õppetund

Norra oli esimene riik, kes lülitas FM-sageduse välja 2017. aastal. Esialgu küll ainult üle riigi levivatele raadiotele. Põhjuseks toodi liiga kõrge kulu analoog-raadiolevi tagamiseks vahelduvate pinnavormidega maastikul. DAB+ vajab vähem elektrit ja on seepärast soodsam. Lisaks tulnuks toona hakata FM võrgu hooldamiseks tegema suuri investeeringuid, rääkis hiljuti ühel konverentsil Norra suurima eraraadiojaama P4 tegevjuht Kenneth Andresen. Tema ettevõte tervitas DAB+ üleminekut ka seetõttu, et sai võimaluse avada rohkem raadiokanaleid ja jõuda kaugemale Norra maapiirkondadesse, kuhu FM-sagedused varem ei ulatunud.

Ettevõtja rõõm ja edu ei tulnud aga tagasilöökideta. Mõni kuu pärast FM-sageduste sulgemist ilmnes, et digiraadiot mängiv seadeldis oli ostetud üksnes kolmandikku autodest, kus puudus sisseehitatud digiraadio mängija. Lisaks oli avalikkuse vastumeelsus sellele muudatusele ülisuur, tõdes Andresen.

"Paar aastat ei saanud Norra ajalehtedest raadio kohta mitte midagi lugeda, see kõik oli negatiivne. See oli tõesti raske protsess," rääkis ta.

FM-i lõpetamisega kaotasid Norra raadiojaamad kuulajaid, kuid aja möödudes tuli auditoorium Andreseni sõnul tagasi. Raadiojaamad kannatasid hoopis rohkem kogu protsessi halva maine tõttu, märkis ta.

Šveits kaotab samuti FM-i täielikult

Šveitsil on kavas astuda Norra jälgedes ja minna ainult DAB+-ile üle 2024. aastal. Põhjused on Norraga sarnased, näiteks lõpeb siis raadiojaamade sageduslubade kehtivus. Samuti on odavam edastada programme ainult ühel sagedusel, mitte mõlemal paralleelselt. Viimane on peamine põhjus, miks Šveits tahab FM-ist täielikult loobuda, märkis sealse meediaettevõtte CH Media Entertainment raadioosakonna juhataja Nicola Bomio.

Teise argumendina DAB+-i kasuks nimetas ta võimalust laiendada sisulisi valikuid ja kuulajaskonda. Näiteks tõi ta CH popšlaagreid ja vanu lugusid mängiva raadiokanali, mis hiljuti suurendas oma leviala Šveitsi idaosast üle kogu riigi ning kasvatas sellega hüppeliselt oma kuulajaskonda. Selline laienemine on DAB+ sagedustel võimalik, aga FM-is ei oleks Šveitsi kohalikul raadiojaamal mingitki lootust uut sagedusluba saada, selgitas Bomio.

Kuigi Šveitsi raadiokuulajatest ainult 13 protsenti kuulab raadiot seadmetest, mis edastavad üksnes FM-sagedusi, on Bomio siiski murelik täieliku ülemineku pärast. Nimelt leiab ta, et need 13 protsenti lõpetavad FM-i kadumisel raadiokuulamise ära.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: