Riigikogu kultuurikomisjonis toimunud arutelul meediateenuse seaduse muutmise üle ütles autorite ühingu tegevjuht Mati Kaalep, et EAÜ, nagu ka Eesti Esitajate Liidu ja Eesti Fonogrammitootjate Ühingu huvi on see, et Eesti autorite teosed moodustaksid vähemalt 30 protsenti raadioprogrammist ning vähemalt pool sellest kõlaks päevasel ajal.

Kui varasemates aruteludes oli ringhäälingute liiduga jõutud kompromissettepanekuni, et päevaseks ajaks loetakse vahemikku kella seitsmest hommikul kuni 22-ni õhtul, siis eelnõu sõnastusest on see ajapiirang välja võetud.

Kaalep märkis, et päevase eetriaja täpsustamine ei mõjuta otseselt autorite toimetulekut, sest autoritasud sõltuvad raadiote reklaamikäibest, kuid ettepanekute eesmärk on eeskätt toetada Eesti autorite teoste kuuldavust ja muusikavaldkonna arengut.

Fonogrammitootjate ühingu tegevjuht Rauno Haabmets lisas, et kuna raadio on jätkuvalt oluline kanal uue muusika tutvustamisel, tuleks kehtivad tingimused säilitada ning kaaluda samade põhimõtete laiendamist ka digiraadiole ehk nendele jaamadele, mis kasutavad Levira sagedusi.

Ringhäälingute liidu juhatuse esimees Rein Lang väljendas aga kahtlust, kas Eesti autorite teoste kvoodi sätestamine on kooskõlas põhiseaduse sõnavabaduse põhimõtte ning EL-i siseturu reeglitega.

Lang märkis, et kokkulepe, mille ringhäälingute liit autoritega sõlmis, tehti teistsuguses situatsioonis. Nimelt on vahepealsel ajal selgunud suurim konkurent – Ameerika platvormid nagu Youtube, Google või Meta, kellele paljud Eesti ega EL-i reeglid ei kehti.

"Reklaamraha liigub nendesse platvormidesse, kuna nad on kasutajasõbralikumad ning neile ei ole kehtestatud erinevaid kvoote. See seab Eesti ringhäälingud võrreldes nendega selgelt nõrgemasse konkurentsisituatsiooni," sõnas Lang.

Seega võiks kavandatav muudatus Langi hinnangul kahjustada Eesti ringhäälingute konkurentsivõimet ja ta leiab, et riigikogu peab hindama, kas selline piirang on eesti kultuuri huvides õigustatud, sest tegu on eeskätt poliitilise kaalutluse küsimusega.

Ka kahtles Lang, kas kvoodinõue suurendaks kohalike autorite tasusid. Probleemina tõi ta välja asjaolu, et päevase eetriaja nõude täitmiseks ei pruugi jätkuda piisavalt kõlbelist ja sobivat repertuaari.

Kultuuriministeeriumi meedianõuniku Andres Jõesaare sõnul ei toeta mininisteerium täielikku liberaliseerimist, sest Läti turu kogemus näitab, et kvoodinõude puudumisel on kohaliku muusika osakaal eetris väiksem. Seetõttu peab ta Eesti autorite teoste esitamise nõude säilitamist, eelkõige FM-raadio puhul, põhjendatuks.

Sama meelt oli ka Kaalep, kes märkis, et Lätis ja Leedus on kohalike lugude positsioonid märksa tagasihoidlikumad kui Eestis, sest siin on kvoot aidanud tagada lisaks rahalisele toetusele ka levitoetuse Eesti loomingule.

Lang: kvoodinõue pärsib raadiojaamade konkurentsi

Langi sõnul ei anna põhiseadus alust Eesti autoreid eelistada ning ta märkis, et ERL-i liikmete eesmärk on edendada majandustegevust ning kujundada
programmi kuulajate huvist ja sisulisest sobivusest lähtudes. Kvoodinõue võib vähendada raadiojaamade konkurentsivõimet võrreldes rahvusvaheliste platvormidega.

Lisaks tõi Lang välja, et DAB-platvormidel on võimalik luua kitsale sihtrühmale suunatud raadiojaamu, mille puhul ei pruugi Eestis olla piisavalt repertuaari, kvoodinõue võib aga selliste nišiteenuste tekkimist Eesti turul takistada.

Langi hinnangul on kvoodi kehtestamine poliitiliselt võimalik, aga kui kuulajad liiguvad teistele platvormidele, siis ei aita see Eesti autoreid, kuid piirab kohalike traditsiooniliste ringhäälingute võimalusi turul.

Kaalep tõi vastuargumendina välja, et värske uuringu järgi saab 58 protsenti inimestest uuest muusikast teada just raadio vahendusel. Ta märkis, et liit saab aru ringhäälingute konkurentsiolukorrast näiteks Spotifyga.

"Ka meie püüame oma suhtluses nendega selgeks teha, et nad peaksid kohalikku konteksti nende poolt kureeritud playlist'ides rohkem arvestama. Ei tohiks lasta tekkida olukorda, kus uut muusikat on keeruline leida, seetõttu peab Eesti autorite looming olema päevasel ajal kuulajatele kergesti leitav nii raadios kui ka teistel platvormidel," lausus Kaalep.

Kultuurikomisjon jätkab eelnõu menetlemist ja teiseks lugemiseks ettevalmistamist.