EL-i riigid ei jõudnud gaasi hinnalae kehtestamises kokkuleppele

{{1669294860000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide energiaministrid kohtuvad uuesti 13. detsembril, et arutada Euroopa Komisjoni plaani kehtestada gaasile hinnalagi. Neljapäeval ministrid hinnalae kehtestamise osas kokkuleppele ei jõudnud.

"Ministrid jõudsid neljapäeval mitteametlikule kokkuleppele komisjoni energiapaketi vähem olulistes elementides, kuid ei jõudnud kokkuleppele turu korrektsioonimehhanismi osas," ütlesid neli EL-i diplomaati. 

Komisjoni pakutud korrektsioonimehhanism käivituks siis, kui gaasi hind on kahe nädala jooksul kõrgem kui 275 eurot megavatt-tunnilt. Samuti peab kümne päeva jooksul TTF-i hind olema 58 eurot kõrgem kui LNG maailmaturu hind. 

Ettepanekule seisid eelkõige vastu Belgia, Hispaania, Itaalia, Poola ja Kreeka. Kokkuleppe puudumise tõttu ei kinnitatanud ministrid ära ka gaasi ühisostude ning taastuvenergia projektide kiirendamise otsuseid. Uuesti kogunevad energiaministrid 13. detsembril.

Sellist olukorda pole aga kunagi turul olnudki. Suvel jõudis TTF-i hind korraks 349 euroni, kuid ületas 275 eurot vähem kui kaks nädalat.

Plaani kritiseerisid mõlemad osapooled. Ülempiiri toetavad riigid leidsid, et seda plaani ei saa kunagi kasutada. Ülempiiri suhtes skeptilised riigid leidsid samas, et see ettepanek võib õõnestada EL-i finantsilist stabiilsust, vahendas Politico.

Ministrid leppisid neljapäeval mitteametlikult kokku, et kiirendavad taastuvenergiaprojektide heakskiitmist. Samuti lepiti kokku, et luuakse uus LNG gaasihinnaindeks. 

Kokkulepet ei ole ka Vene nafta hinnalae osas

Euroopa Liidu riikide saadikud pidasid kolmapäeval maha 14 tundi läbirääkimisi, aga Venemaa nafta hinnalae küsimuses kuskile ei jõutud. Kreeka, Küpros ja Malta ütlevad, et alla 70 dollari barrelist nemad ei räägi. Teine rinne eesotsas Eesti ja Poolaga nõuab aga märksa madalamat hinda.

"Me ei saa ka kokku leppida väga kõrges hinnas. See praegune 65 dollarit barrelist, seda on ikkagi palju. Eesti toetaks madalamat hinda, aga siin samamoodi oluline on see kokkuleppe saavutamine, et Vene energiakandjatele seada hinnalagi. Ma arvan, et see on suurepärane iseenesest. Mida madalam hind seda parem ja lõpuks ma loodan, et me jõuame täieliku sanktsioonini," rääkis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Neljapäeval saadikud uuesti ei kogunegi, sest arutelusid peetakse otse pealinnade vahel. Neljapäeval kohtusid Brüsselis ka energiaministrid, et arutada Euroopa Komisjoni gaasi hinnalae ettepanekut. Nii nagu mitmed ajakirjandusväljaanded, andsid ministrid selle pihta turmtuld juba enne kohtumist.

"Me oleme näinud dokumenti selgitustega, aga hea kui oleks ka gaasi hinnalagi. See gaasi hinnalagi, mis on praeguses dokumendis ei rahulda ühegi riiki. See on nagu nali," ütles Poola kliima- ja energiaminister Anna Moskwa.

"Ettepanek nõuab tööd detailidega. See tekst peab saama paremaks ja ma olen kindel, et me jõuame lähiajal kokkuleppeni," rääkis Belgia energiaminister Tinne Van der Straeten.

Komisjon otsib kompromissi

Sikkuti sõnul on tarvis hoida sõja ajal ühtsust ja seda ka ühise gaasihinna regulatsiooniga. "Me oleme äärmiselt konstruktiivsed, aga samas kui vaatame, kas kõige tähtsam on varustuskindlus või hind, siis tähtsam on varustuskindlus. Kui me lepime kokku liiga madalas hinnalaes ja see gaas hakkab Euroopast mujale minema – seda on väga keeruline parandada. Kui on tegemist ainult kõrge hinnaga, siis on küsimuse all hüvitiste maksmine," ütles Sikkut.

"Liikmesriigid jagunevad kaheks – ühed on need, kes kardavad, et maailmas pole piisavalt gaasitarneid saadaval, mis aitaks asendada Vene maagaasi, teised liikmesriigid arvavad, et maagaasi on maailma meredel LNG-laevades küll ja me peaksime kehtestama hinna, millest kallimat Euroopa ei maksa," ütles Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Komisjoni ettepanek võttis Simsoni sõnul mõlema rühma muresid arvesse ja pakkus välja hinnalae, mis hoiaks ära erakorralised hinnahüpped, aga ei suunaks LNG-tarneid Aasia poole.

Simsoni sõnul töötab Euroopa selle nimel, et gaasi hind ei oleks tuleval aastal kõrgem kui tänavu suvel. "Me saame vähendada oma tarbimist, seni on liikmesriigid ühiselt vähendanud gaasitarbimist möödunud aastatega võrreldes 15 protsenti. Saame kiirendada taastuvenergia tootmist, et elekter tuleks rohkem taastuvatest võimsustest ja vähem gaasijaamadest. Kolmandaks on meil toimiv koostöö usaldusväärsete partneritega. Nii Norra aga ka USA on oma toodangut märkimisväärselt suurendanud ja see on aidanud meil sellele talvele vastu minna," ütles Simson.

Toimetaja: Karl Kivil, Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: