Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles pärast kohtumist, et näeb NATO küsimuses Türgi poolt positiivseid signaale. Samas ei ole hästi aru saada, millal Türgi oma otsuse langetab.

Türgis on suve alguses valimised ja kõigis riikides mängib rolli sisepoliitika, ütles Kristersson. See on hetkel ka ainus pidepunkt, millest kinni hoida.

Viimati kohtusid Rootsi, Soome ja Türgi esindajad Stockholmis möödunud reedel, nüüd siis teisipäeval.

See oli esimene kord, kui Türgi andis märku, et Ankara hinnangul Rootsi tõesti täidab ja viib ellu selle, mida Türgi nõuab, kuid loodab järgmisel kohtumisel positiivsemat pilti.

Tõsi, Rootsi viis põhiseadusesse muudatuse, mis sillutab teed uutele terrorismi käsitlevatele seadustele, näiteks keelab osaleda terroristlikes organisatsioonides.
Rootsi täidab Türgi karme nõudmisi niivõrd, kuivõrd selle demokraatlikud väärtused ja seadused seda võimaldavad.

Septembris tühistas Rootsi Türgile kehtestatud relvaekspordi keelu ja augustis nõustus ta välja andma mehe, kes oli Türgi terroristide nimekirjas. Rootsi valitsus kinnitas aga, et üleandmine oli kooskõlas tavapäraste kohtumenetlustega mitte Rootsi püüdlustega NATOga liituda.

Kriitikute hinnangul alandab Rootsi end Türgi ees. Ütles ju ka peaminister Ulf Kristersson oktoobris ametisse astudes, et teeb kõik, et Rootsi taotlus rahuldada.

Kolumnist Alex Schulman viitas päevalehes Dagens Nyheter, et uue peaministri esimene visiit väljaspoole Euroopa Liitu oli 8. novembril Türki. Kolme nädala pärast tuleb Türgi president Recep Tayyip Erdoğan Rootsi, mis tähendab, et alandus jätkub. Kuid seekord pole Kristersson ainuke, keda alandatakse, seekord peab ka kuningas kummardama, kirjutab Schulman.

Rootsi kaitseuuringute agentuuri Lähis-Ida analüütik Aron Lund ütleb, et Erdoğan kujutab end juhina, kellest räägivad USA, Venemaa ja hulk Euroopa riike. Lisaks sellele, et ta pani NATO peasekretäri Türki sõitma ja Rootsi eest paluma.

Pikas perspektiivis on Türgil siiski Rootsi ja Soome NATO liikmesusest palju võita, ütleb Lund.

See muudaks Venemaa ja NATO vahelise maismaapiiri väga pikaks ning nihutaks selle keskpunkti ja koos sellega ka NATO-Venemaa pinged rohkem põhja poole, Türgist eemale.

Ka Leedu välisminister hoiatas Türgit, et venitamine seab ohtu kogu Balti regioon julgeoleku. Gabrielius Landsbergis viitas siin Leedu ja Poola piiril asuvale Suwalki koridorile, mis on Venemaa suunalt lihtne ligipääs Baltikumile.

Ungari teatas eelmisel nädalal, et ratifitseerib Soome ja Rootsi NATO taotlusejärgmise aasta alguses. Vähemalt nii lubas Peaminister Viktor Orban pärast Visegradi grupi kohtumist Slovakkias. Orbani valitsuspartei Fidesz omab parlamendis kahekolmandikulist enamust.