"Kõik märgid näitavad, et Türgi nõusolek õnnestub siiski saada. Kas see õnnestub saada väga palju varem kui suvine Vilniuse tippkohtumine (11.-12. juulil - toim.), ma ei julge ennustada. Pigem ehk isegi mitte. Aga ma tahaks loota, et lõpuks – ja lõpuks pean ma silma selleks suveks – on nii Soome kui Rootsi täieõiguslike liitlastena laua taga," rääkis Vseviov esmaspäeval "Terevisoonis".

Rootsi ja Soome esitasid NATO-ga liitumise taotluse mullu juunis vastuseks Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse. Koos liikmeks astumise avaldusega kirjutasid Soome ja Rootsi Türgiga Madridis toimunud NATO tippkohtumisel alla ka kokkuleppele, millega Ankara loobub omas vetost nende suhtes vastutasuks terrorismivastase võitluse ja relvaekspordi lubaduste eest.

Seni ei ole Türgi kummagi riigi liitumist ratifitseerinud. Sama ei ole veel teinud ka Ungari, kuid Budapest on lubanud mõlema allianssi võtmise alanud aastal kinnitada.

Türgi peamine süüdistus on, et Rootsi varjab oma territooriumil mässulisi, sealhulgas Kurdistani Töölispartei liikmeid ning ta on nõudnud nende välja andmist. Ankara teatas eelmise aasta lõpul, et on pettunud Rootsi kohtu hiljutises otsuses mitte anda Türgile välja ajakirjanikku, kes on väidetavalt seotud islamivaimuliku Fetullah Güleniga, keda Ankara süüdistab 2016. aasta riigipöördekatses.

Vseviov andis mõista, et Türgi nõudmised polnud üllatav: "Nii see kord juba on, et kes sisse tahab tulla, peab saama kõigi, kes sees juba on, nõusoleku. Me oleme alati arvanud, et need hüüatused enne Soome ja Rootsi väga positiivset otsust NATO-ga liituda, mis viitasid sellele, otsekui oleks Soome ja Rootsi puhul liitumisprotsess kuidagi olemuslikult kergem kui varasemate laienemiste puhul või ka hilisemate laienemiste puhul, on naiivsed ja eksitavad. Kolmkümmend liitlasriiki peavad olema nõus. Ja nüüd olemegi olukorras, kus Türgi veel nõus ei ole."

"See on hea meenutus meile sellest, et kui 30 riiki peavad millegagi nõus olema, siis peavadki 30 riiki millegagi nõus olema. Ja mingeid hinnaalandusi pelgalt selle pärast, et tegemist on muidu väga lugupeetud riikidega, tingimata ootama ei pea," tõdes välisministeeriumi kantsler.