Uue valitsusmudeli loomine Läti seimis on põhjustanud palju väitlusi veel enne, kui valitsus ise kokku saab. Ja nüüd ongi küsimus – kas ministrite kõrvale veel abi- või kaasministrite koha loomine, et justkui heas mõttes sisulist vastutust erakondade vahel paremini jagada, on poliittehnoloogiline nipp, et oma võimu kindlustada, või on selle taga ka midagi sisulisemat?

Energeetika- ja kliimaministeerium luuakse praegu majandusministeeriumi ning keskkonna- ja regionaalarengu ministeeriumi koosseisus olevate osakondade liitmise teel. Energeetikateemad on moodustatava valitsuse jaoks olulised ja praegu on Lätis nende asjade üle otsustamine tõepoolest üsna killustunud.

Ministriabid aga hakkavad tegelema mõne konkreetse valdkonnaga ja valitsuse istungil on nad nõuniku staatuses.

"Meie peaeesmärk on luua painduv valitsemismudel. Praegu on meil Lätis seadusega ette nähtud kindel ministrite arv, mis ei lase valitsusel muutuvates oludes paindlikult tegutseda," ütles Läti peaminister ja peaministrikandidaat Krišjanis Karinš.

Parlament arutas pikalt, kas nende otsuste vastuvõtmine on seaduslik või mitte. Õiguskomisjon hääletas kaks korda seadusemuudatused maha, kuid parlament võttis need neljapäeval komisjoni seisukohta eirates kiirkorras vastu. Opositsioon küsis, milleks siis seimi komisjone üldse vaja on, kui parlament nendega ei arvesta.

Pikalt parlamendi tööd juhtinud Inara Murniece leidis, et parlamendi enamusel on õigus komisjoni otsusest mööda vaadata.

Krišjanis Karinš kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et enne jõule Läti ikka uue valitsuse saab.