Keskkonnaminister viskas lauale idee vähendada saartel ehituskeeluvööndit

Saaremaa
Saaremaa Autor/allikas: ERR/Margus Muld

Keskkonnaminister Madis Kallas (SDE) on teinud valitsusele ettepaneku kaaluda saartel ehituskeeluvööndi vähendamist saja meetri võrra merepiirile lähemale. Ministri ettepanek on huvigruppides tekitanud vastakaid arvamusi.

Kallase sõnul vajaks looduskaitseseadus pikas plaanis täiendusi rannikualade ehituskeeluvööndite osas. "Praegu kehtiv seadus ei käsitle Eesti saari ülejäänud Mandri-Eesti rannikualadega võrdselt. Kui mandril on ehituskeeluvöönd rannikul sada meetrit, siis saartel on see 200 meetrit. Tegemist on väga põhimõttelise ja suure muudatusega, mis vajab kindlasti eelnevat arutelu nii kogukondade kui ka keskkonnakaitseorganisatsioonidega," sõnas Kallas.

Kallas märkis, et mandri ja saarte erinev kohtlemine ehituskeeluvöönditega on olnud kohalikele teemaks juba väga pikka aega. "Ka Saaremaa vallavanemana puutusin sellega kokku ning Eesti saartel elavatel inimestel on raske mõista, miks riik neid erinevalt kohtleb. Minu ametiaeg jääb paraku liiga lühikeseks, et põhjalikult selle teemaga edasi liikuda ning sellevõrra lükkub see edasi. Siiski pean vajalikuks see arutelu avada ja hinnata ka võimalike muudatuste  keskkonnamõjusid," lausus Kallas.

Ta märkis, et mõnel juhul on kindlasti põhjendatud, et ehituskeeluvöönd ongi 200 meetrit, mõnel juhul võib-olla rohkem. "Samas võiks süsteemis teatud paindlikkus sees olla, et põhjendatud juhtudel võib see ka vähem kui 200 meetrit olla," märkis Kallas.

Hiiumaa omavalitsustegelane ja poliitik Aivar Viidik (Reformierakond) nentiski, et Kallase ettepanek on talle tuttav ministri varasemast ametist Saaremaa vallavanemana. Viidik seadusemuudatust aga vajalikuks ei pea. "Meie oleme Hiiumaal seda asja arutanud ja leiame, et üleriigilist regulatsiooni ehituskeeluvööndi osas pole vaja muuta. Praegugi on instrument, millega ehituskeeluvööndit vähendada - selleks on maakonna üldplaneering," rääkis Viidik. Sellist võimalust on tema sõnul ka kasutatud ja lahendused on fikseeritud ühise arutelu käigus kohalikus omavalitsuses.

Huvi ehitada hoone lähemale kui 200 meetrit merepiirist on Hiiumaal kindlasti tajutav, nentis Viidik. "Seda on ka looduses näha. Hiiumaal on ehitatud uus maja ka 38 meetri kaugusele veepiirist. Ära on kasutatud seadusepügalaid ja see on saanud võimalikuks," sõnas Viidik.

Tema sõnul pole otse mere äärde ehitamine Hiiumaal ajalooliselt tavaks. "Hiiumaal ei tea ma peale ühe Emmaste lõunatipu küla ühtegi sellist tavamõistes rannaküla," märkis Viidik. "Nagu öeldakse Eesti kultusfilmis "Siin me oleme", siis üks haritud inimene ehitab oma onni merest kaugemale, ja Hiiumaal on haritud inimesed," sõnas Viidik.

Ehituskeeluvöönd on osa rohekoridorist

Kui praegu soovib keegi ehitada ehituskeeluvööndis rannale lähemale kui lubatud meetrite arv laseb, peab ta nõusolekut küsima keskkonnaameti looduskasutuse osakonnast. Keskkonnaameti juhi Rainer Vakra sõnul kergekäeliselt amet neid otsuseid ei tee.

"Veekogu kalda kaitseks seatud ja looduslikuna säilinud ehituskeeluvöönd on osa rohekoridorist. Veekogu kaldaid piirava puhvri säilitamine looduslikuna aitab ära hoida veekogu kahjustamist näiteks erosiooni tõttu, samuti aitab see vältida hajureostuse jõudmist veekogusse," märkis Vakra.

Tema sõnul ei luba mure veekogude halveneva seisundi pärast, aga ka rahvusvahelised veekaitse kohustused, veekogu kalda kaitseks seatud ehituskeeluvööndit kergekäeliselt vähendada. "Piiranguid seatakse ju veekogude ja nendega seotud elustiku kaitseks," lisas Vakra.

Vakra on keskkonnaministriga selles osas nõus, et tegemist oleks suure põhimõttelise muudatusega. "Sellised otsused ei saa sündida ega sünnigi üleöö. See vajab plusside ja miinuste kirjapanemist ja arutelu. Seadusemuudatustega tegeleb riigikogu ja keskkonnaameti roll on keskkonnapoliitikat ellu viia ja vastutada järelevalve eest," selgitas ta.

2021. aastal taotleti keskkonnaametilt lubasid, et ehitada saartel rannajoonele lähemale kui 200 meetrit, kaheksal korral. Amet kooskõlastastas vähendamise kahel korral, nõustus osaliselt neljal korral ja keeldus täielikult kahel korral.

Viimase viie aasta jooksul on keskkonnaameti järelevalve teinud ligi 450 kontrollkäiku, mille eesmärk on ranna või kalda ehituskeeluvööndi kaitse. Selle käigus on amet ehituskeeluvööndisse rajatud ehitiste tõttu alustanud üle 70 väärteomenetluse ja poolsada haldusmenetlust.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: