USA ülemaailmse kriminaalõiguse kriminaalõiguse büroo ametnik Beth Van Schaack ütles sel nädalal, et tribunali loomisel oleks palju kaalu. Küsimus on tema sõnul selles, kas see saab üldkogu hääled kokku.

Van Schaack lisas, et seni on ÜRO peaassamblee Ukrainat käsitlevatel resolutsioonidel üsna ülekaalukas toetus olnud.

Rahvusvaheline kriminaalkohus on juba alustanud sõjakuritegude uurimist Ukrainas, kuid Ukraina juhtkond väidab, et kriminaalkohtu tööd takistab asjaolu, et kuigi ta võib kohut mõista üksikutes sõjakuritegudes süüdistatavate üle, ei saa ta Kremli juhtkonda süüdistada laiema agressioonikuriteo eest, kuna Venemaa ei ole vastavale põhikirjale alla kirjutanud.

Van Schaack ütles, et USA ei ole võtnud tribunali suhtes kindlat seisukohta, ent ta arvab, et sõjakuritegudes süüdistatud venelaste tagaselja arutamine võib olla kasulik ja seda võimaldaks ka Ukraina kohtusüsteem.

"See annaks võimaluse koguda kokku tõendid ajaloolise dokumendi loomiseks ja kui need isikud võetakse vahi alla, on neil õigus nõuda kohtuprotsessi uuesti alustamist, mis käiks juba alustatud protsessiga paralleelselt. Nii et ma näen kohtuasjade algatamise eeliseid," rääkis Van Schaack.

Ta lisas, et USA võib avalikustada salastatud luureteavet, et aidata paljastada need, kes vastutavad sõja ettevalmistamise ja läbiviimise eest.

Van Schaacki sõnavõtud viitavad sellele, et Bideni administratsiooni võtmeisikud on nüüd avatumad eritribunali loomisele, mis keskenduks Venemaa juhtkonna rollile Ukraina sissetungi juhtimisel. "Me vaatame kõiki aspekte ja kindlasti toetame mõningate vahemeetmete võtmist, eriti tõendite säilitamise osas," ütles ta.

Van Schaack ütles, et kaalumisel on kaks võimalust. Esimene on kahepoolne leping Ukraina ja ÜRO vahel, teine võimalus on tema sõnul Ukraina asutatud siseriiklik kohus, millele EL või Euroopa Nõukogu lisab rahvusvahelise elemendi, mis võib olla kinnitatud ÜRO peaassamblee hääletusega. Mõlemal juhul oleks visioon mõista kohut agressioonikuritegude üle. "Seal oleks piiratud arv süüdistatavaid, tõenäoliselt kõrgem poliitiline juhtkond ja võib-olla ka mõned sõjalisest juhtkonnast," ütles ta.

Ukraina diplomaatilise lobitöö tulemusena toetas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen eelmisel nädalal esimest korda tribunali loomist. Sellel on juba tugev Prantsusmaa, Balti riikide ja Hollandi toetus, kuid USA ja Suurbritannia seisukoht ei ole olnud nii selge.

Plaani vastased kardavad, et sellel võib olla diplomaatiliselt lõhestav mõju ning see võib kahandada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu staatust. Samuti kardetakse, et see võib takistada praeguse Venemaa juhtkonna teekonda võimaliku rahuleppeni.

Ukraina loodab, et tribunal alustab tööd hiljemalt 2023. aasta septembris, kuna usub, et selleks ajaks on ta kogunud kokku vähemalt 26 000 sõjakuritegu, mille tagajärjel hukkus 7500 tsiviilisikut, sealhulgas 400 last.