Rahvusvaheline kriminaalkohus (ICC) esitas märtsis Venemaa liidri Vladimir Putini vahistamismääruse, kuid see ei puuduta rahvusvahelise õiguse kõige rängemat kuritegu ehk agressiooni. Sellise kuriteo hindamiseks on vaja eraldi kohut. Töö agressioonikohtu loomiseks on käinud peaaegu poolteist aastat. Eritribunali loomise tuumikgrupp on teemat arutanud veebikohtumistel, lisaks kolm korda ühes ruumis, viimane kord mai keskel Tallinnas.

"See on välisministeeriumite õigusnõunike juriidiline arutelu – 37 riiki, pluss mitme rahvusvahelise organisatsiooni esindajad nagu Euroopa Liit, Euroopa Liidu välisteenistus, Euroopa Komisjoni justiitsosakond, Euroopa Nõukogu, Ameerika riikide organisatsioon. Arutame erinevaid teemasid, kuidas eritribunal luua. See pole kerge," rääkis Ukraina erisaadik Anton Korõnevõtš.

"Peamine teema on see, et meil on vaja langetada otsus kohtu loomiseks, sest praegu räägime, kuidas seda kohut luua. Järgmine samm on kohtu loomine. See võtab aega ja otsus ei sünni päevade, nädalate, kuudega," lisas ta.

Nüüd on kaalukausil kaks varianti – rahvusvaheline eritribunal või hübriidtribunal.

"Hübriidtribunali mure on see, et Ukraina peaks enda põhiseadust muutma, et luua selline variant, kus riiklik kohus omab ka rahvusvahelist elementi, rahvusvahelisi kohtunikke, võib-olla ei asu ta Ukrainas, vaid muus riigis. Rahvusvaheline tribunal on laiemalt rahvusvahelise õiguse alusel loodud rahvusvahelise lepingu või otsusega," selgitas Eesti välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Erki Kodar.

Ukraina erisaadik avaldas lootust, et peagi on ette näidata vahetulemus, mis annab poliitikutele indu juurde agressioonitribunali toetuseks.

"Näiteks juuni lõpus loodame näha Haagis rahvusvahelise uurimiskeskuse agressioonikuritegude prokuratuuri töö algust. See on osa ühisuurimisrühmast, mille on loonud Ukraina koos teiste Euroopa riikidega, kus on ka Eurojust, ICC. See keskus ehk ICPC peaks uurima agressioonikuritegusid Ukraina vastu," rääkis Korõnevõtš.

Poliitilisel tasandil on kõige kõrgema toetuse andnud just rahvusvahelisele eritribunalile Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kui käis mai algul Haagis. Eesti ja Leedu toetavad samuti eri-, mitte hübriidtribunali loomist.

Kuigi riigijuht on rahvusvahelise õiguse järgi puutumatu, siis Leedu asejustiitsministri Gabija Grigaité-Daugirdé hinnangul on võimalik puutumatusest mööda vaadata.

"Puutumatus on samuti üleval. Leedu koos teiste riikidega usub, et kuna ICC on andnud vahistamismääruse Putini ja (Vene laste õiguste voliniku) Maria Aleksejevna Lvova-Belova kohta, siis on rahvusvahelises õiguses juba erakordsed sammud tehtud. Seega, kui meil on võimalus Putini üle kohut mõista sõjakuritegude pärast, siis ei saa me alandada agressioonikuriteo mõistet, mis on kõige kõrgem kuritegu," kommenteeris Grigaité-Daugirdé.

Eelmisel aastal ei olnud tribunali loomiseks eriti palju huvilisi, kuid neid on pidevalt lisandunud, sest üha rohkem riike mõistab, et vaja ei ole arutada, kas, vaid kuidas mõista õigust Vladimir Putini üle kõige tõhusamalt.

"Välisilm" küsis Kodaralt, kui keeruline on Aafrika riike kaasa tõmmata, arvestades, et rahvusvaheline kriminaalkohus tundub nende arvates ainult nende riikidega tegelevatki.

"Põhiväärtus ei seisne selles, nagu on varasematel kohtutel olnud Aafrika riikide puhul, et see tegeleb just ainult nende muredega. See mure, millega praegu tegeleme, ei ole ju ainult Ukraina mure. Küsimuse all on väga oluline põhimõte – kas rahvusvaheline õigus kehtib või mitte, kas ÜRO süsteem kehtib või mitte põhikirja näol ja kas jõu kasutamine on lubatud või mitte. Need kindlasti on universaalsemad küsimused ja annavad ka lootust, et toetust on võimalik saada nendele mõtetele," rääkis Kodar.

Diplomaatide jõupingutuste vilja on lootust näha sügisel.

Leedu hinnangul peaks eritribunal õigust mõistma veel ühe aspekti üle. "Pretsedendituks muudab agressiooni mitte üksnes brutaalsus ja ulatus, vaid ka iseloom. Selleks on Vene maailma ideoloogia, mille kohaselt sõltumatut ja iseseisvat Ukraina riiki ei eksisteeri. Lisaks teised elemendid nagu demokraatia aluspõhimõtete mitteaustamine või väites Vene mõju varem okupeeritud alade üle nagu Balti riigid. Kõik selline nõuab rahvusvahelist kohtuotsust," leidis Grigaité-Daugirdé.