Transpordiameti hinnangul ei pea talihooldustehnika arvu suurendama
Teehooldusest pool ressurssi aastas kulub mõnele talvekuule, ülejäänud ajal pole aga tehnikale rakendust. Seetõttu ei pea transpordiamet optimaalseks talihooldustehnika arvu ulatuslikku suurendamist. Samas tahaks liiklejad lumisel maanteel kõige rohkem näha just lumesahka, isegi kui esimene libedaehmatus on möödas.
Ohtlik on siis, kui teeolud on äsja muutunud. Juhid kohanevad seejärel. Kuid tahavad maanteel sahka näha.
"Tulin just Lõuna-Eestist Võrust ja jõudsime Adaverre ja siin on suurepärane. Tee on suurepärane. Nägime mõnda sahka teel. Nagu talvine tee ikka. Suhteliselt puhas – hea," ütles autojuht Raivo.
"Põhimõtteliselt võiks (teeolud) natuke paremad olla, aga lume vastu ei saa midagi teha ju. Praegu tulime mööda kaherealist. Tegelikult vasak rida oli täiesti lumine," lausus Jüri
Kui on raskemad muutlikud ilmaolud, siis peaks rohkem ressurssi sellele kulutama.
"Eks meie teeme oma tööd. Riigi transpordiamet on need intervallid teinud. Ega iga kilomeetri peale autot ei jagu – see on ka selge," lausus AS Tariston autojuht Aivar Lepp.
Lumega pistavad rinda ka operatiivteenistused. Päästemasinad peavad kohale jõudma õigeks ajaks ka siis, kui lumi maha sajab.
"Me liigume teedel ikkagi autodega, mille mass ulatub pea paarikümne tonnini. Kui selline auto libisema läheb, siis see läheb ikka päris pikalt. Õnneks suuri ja raskeid õnnetusi ei olegi viimasel ajal olnud, aga väikseimaid mõlkimisi on ka eelmisest nädalast ette näidata," ütles päästeameti päästetööosakonna juhataja Viktor Saaremets.
Riigiteid on meil 16 600 kilomeetrit. Nende talihooldeks on 350 masinat. Kiiremaks teeolude muutustele reageerimiseks peaks tehnikat juurde hankima. Pluss personal.
"Kui me eeldame, et kõik teed oleks lumevabad, peaks olema meil umbes 1000 ühikut tehnikat üle Eesti. Mis tähendab sama palju tööjõudu kui mitte kaks-kolm korda rohkem, arvestades ka töö- ja puhkeaega," lausus majandusministeeriumi teedetalituse juhataja Julia Bergštein.
"Me oleme kogu aeg öelnud, et 2+2 teed on ohutumad ennekõike seal, kus on liiklussagedus suurem, raskeveokite ja ühistranspordi osakaal suurem. Me juba oleme väga õnnelikud, et näiteks Tallinna ringteel, kus liiklussagedus kõige suurem, on 2+2 välja ehitatud. Ka Mäoni on 2+2 välja ehitatud," rääkis transpordiameti peadirektor Priit Sauk.
40 miljonit aastas on teehooldelepingute kulu, neist 20 miljonit läheb piltlikult öeldes lumme ehk talviseks hoolduseks.
Toimetaja: Marko Tooming