"Veel enne jõule saabub Eestisse üks jalaväekompanii ja HIMARS-i üksus," ütles kaitseminister Hanno Pevkur neljapäeval toimunud pressikonverentsil.

USA üksuste saabumine on osa NATO kaitsehoiaku muutumisest, mille raames suurendatakse siinset kaitsevalmidust, ütles kaitseminister. Lähinädalail Eestisse jõudvad lisaväed ja -võimed tugevdavad kogu NATO kaitsehoiakut ja suurendavad liitlaste julgeolekut, lisas Pevkur.

"Otsus kujutab endast olulist edasiminekut, mis puudutab USA vägede roteeruvat kohalolekut Eestis ja Balti riikides. See näitab USA pikaajalist pühendumist meie piirkonna julgeolekule ja tugevdab oluliselt NATO kaitsehoiakut," lisas Pevkur pressiteate vahendusel.

Pevkur ütles, et USA-ga on kokku lepitud ajavahemik, kui kauaks ameeriklased roteeruma jäävad. "See on loomulikult kokkuleppes kirjas. Me seda täpset aega välja ei ütle. Me saame öelda seda, et roteerumine on nelja kuni kuue kuu kaupa. Esimene jalaväekompanii on siin kevadeni, siis suure tõenäosusega tuleb järgmine," ütles ta.

USA üksuste Eestisse paigutamine tuleneb NATO Madridi tippkohtumise otsustest ja on osa pikemast rotatsioonide seeriast, mis tagab USA vägede järjepideva kohaloleku Balti riikides. See samm kinnitab, et Eesti ja USA jagavad ühiseid väärtusi ning on tunnistuseks heast kaitse- ja julgeolekualasest koostööst kahe riigi vahel, teatas kaitseministeerium.

HIMARS-ite saabumine on seotud Eesti otsusega HIMARS-id osta

Pevkur rääkis, et HIMARS-i üksuse tulek on seotud Eesti hiljuti sõlmitud kokkuleppega soetada Ameerika Ühendriikidelt need raketisüsteemid. Eesti ostetavad HIMARS-id peaksid siia jõudma 2025. aastal. 

USA üksus hakkab aktiivselt osalema Eesti õppustel ning selle meeskond hakkab osalema Eesti kaitseväelaste väljaõpetamisel, ütles minister. Kokkulepe kohaselt on harjutamine vältimatu, märkis ta.

Lisaks tugevdab HIMARS märkimisväärselt Eesti tulejõudu ning panustab Eesti kaitsmisse.

HIMARS-i loetakse kõige kaasaegsemaks pikamaa kaudtule süsteemiks maailmas ning selle kasutuselevõtt suurendab Eesti tulevõimet ja annab Eesti kaitsehoiakule strateegilise efekti, teatas kaitseministeerium.

Jalaväekompanii tähendab terve pataljoni kaasamist

Kaitseväe juhataja, kindralleitnant Martin Herem rääkis pressikonverentsil, et ehkki Eestisse saabub ainult üks USA jalaväekompanii, hakkab see roteeruma, mis tähendab sisuliselt terve pataljoni, mille koosseisu kompaniid kuuluvad, kaasamist Eesti kaitsesse.

"Ehk võime edaspidi rääkida USA jalaväepataljoni rollist meie kaitseplaanis," tõdes Herem.

Ameeriklaste ülesanne on harjutada koos Eesti üksuste ja teiste riikide täiendavate liitlasüksustega ning õppida tundma nii siinset looduskeskkonda kui ka tavasid.

Jalaväekompanii hakkab paiknema 2. brigaadi juures Võrus, HIMARS-i üksus jääb 1. brigaadi juurde Tapal.

HIMARS-i üksusega hakkab koostööd tegema nii väekaitse, tulejuhtimine kui ka muud üksused teevad ning neid saab näha üle Eesti, kindlasti õppusel Kevadtorm, rääkis kindral Herem.

USA panustab diviisi loomisse

Herem rääkis ka sellest, et USA hakkab toetama Eesti loodava diviisi moodustamist ning väljaõpet, mis sisuliselt juba käib.

"Kuna siia tulevad ka USA üksused, mis on osa diviisi lahinguplaanist, siis tõenäoliselt määratakse diviisi staapi ka USA ohvitserid," tõdes kaitseväe juhataja.

Eesti liitub diviisi struktuuri loomisel NATO raamistikus kõrgelt tunnustatud U.S. Warfighter'i programmiga, mis koosneb õppuste seeriast ja lõpeb sertifitseerimisõppusega sellel osalevatele korpustele ja diviisi üksustele, teatas kaitseministeerium.

Pevkur: Eesti pole kunagi paremini kaitstud olnud

Kaitseminister Pevkur kinnitas pressikonverentsil küsimustele vastates, et Eesti sai USA-lt võimed, mida soovis. "Me ei soovi siia lihtsalt lisavägesid, vaid neid, kes meid võimestavad, kes aitavad täita meie lünkasid. Seda ameeriklased teevadki. Kuna meil endal HIMARS-eid ei ole, siis saamegi nendega kaudtule võimekuse," rääkis ta.

"Saime peaaegu maksimumi. Loodan, et meil on lähikuudel võimalik veel millestki teatada. Aga see sõltub ka sellest, kuidas kahe armee vahelised kokkulepped," lisas Pevkur.

Herem rõhutas, et tema jaoks oli ameeriklastega sõlmitud kokkuleppe juures väga oodatud tulemus, et lisanduvate üksustega hakkab loodav diviis, milles peaks olema palju erinevaud üksusi, ilmet võtma. "Britid annavad ühe brigaadi, USA sisuliselt ühe pataljoni ja lisaks tuletoetuse HIMARS-itega. Kui Eestit on vaja kaitsta, siis saab hakata seda tegema esimesest päevast alates. Saame väga konkreetset praktilist koostööd alustada ja valmistuda," rääkis kindral.

Kaitseminister Pevkur tõi välja, et praeguse kokkuleppega hakkavad Eestis paiknema kolme NATO tuumariigi üksused: Ühendkuningriigi kui NATO kohaloleku raamriigi, Prantsusmaa ning nüüd ka USA üksused. Lisaks viivad praegu Eestis õhuturvet läbi sakslased, siin on ka Taani üksused ja Islandi eksperdid.

"Eesti pole kunagi olnud paremini kaitstud. Heidutus, mille idanaabrile saadame koos oma liitlastega, on väga tugev," tõdes Pevkur.