Elu Lvivs kulgeb elektrigeneraatorite põrina saatel ja jõulukaunistused on sõjast hoolimata vaateakendel. Kodud on tavapärasest veidi jahedamad, kuid inimesed ei kurda.

"Enam-vähem 19 kraadi on, mis on okei. Gaasiküte töötab, kui on elekter. Ja elekter on päeva jooksul ära vaid paar tundi, nii et majad ei saa väga külmad olla," rääkis Tarass.

"Kardame sõda nüüd vähem ja me oleme rohkem ette valmistatud kõigiks juhtumiteks. Oleme tuleviku suhtes optimistlikumad kui sõja alguses," ütles Vitali.

Linnavalitsuse ees kogunevad aga leinajad. Iga kord, kui Lvivis maetakse sõdurit, jätab temaga hüvasti ka linnavalitsus.

"Me oleme valmistanud linna ette juhtudeks, kui pole kütet ja elektrit, et kuidas siis ikkagi tagada vesi ja kuidas ikkagi kütta," rääkis Lvivi aselinnapea Andri Moskalenko.

Eestis on peagi valmimas ukrainakeelne lasteajakiri "Täheke", mis jaotatakse laiali meie Ukraina laste vahel. Keeletoimetaja töö selles teeb Viktor Martõnjuk, kes töötab Lvivis rahvakirjanik Ivan Franko majamuuseumis.

"Ukraina keele tõlget teen ja ma üritan anda Ukraina laste jaoks keelele rohkem naturaalset kõla," ütles ta.

Muuseumis on parasjagu üleval ka sõjateemaline näitus. Pilt Azovstali võitlejatest kõnetab Martõnjukki eriti.

"Mu vend oli Azovstalis. Ta selle linna kaitsja. Ta oli vangis ja nüüd on ta tagasi. Olen kogu selle asja oma hinges läbi elanud," rääkis Martõnjuk.

Mitte kõik ei saa sõja jalust põgeneda, näiteks kõige suuremat hoolt nõudvad enneaegsetena sündinud beebid. Lvivi regionaalhaigla enneaegsete laste intensiivravi osakond asub endiselt keldris.

"See on spetsiaalne pommivarjend, see on vastsündinute intensiivraviosakond. Sõja alguses me tõime siia kõik oma beebid, kellele on vaja väga tõsist ravi. Neid on vaja monitoorida, neile on vaja ventileerimist ja esmalt peavad nad olema kaitstud," selgitas vastsündinute intensiivravi osakonna juht Zoriana Salabai.

Kohalik teater töötab ja seal on lavale tulemas modernne balletilavastus, mis räägib Ukraina rahva iseolemisest, mis on väga aktuaalne teema.

Lvivi rahvusteatri pressiesindaja Alina Plahtjenko ütles, et kui etenduse ajal kõlab õhuhäire, siis kutsutakse publik teatri alla pommivarjendisse. "Meie vaatajate ohutus on meie prioriteet," sõnas ta.