Spetsialist: igas koolis peaks olema psühholoog
Uuringute järgi on Eesti laste ja noorte vaimne tervis hapras seisus ning asja ei tee paremaks ka see, et koolipsühholoogid on olemas ainult pooltes koolides.
Eesti vaimse tervise uuringu järgi on noorte näitajad nii depressiooni- kui ka ärevushäire riskis kaks korda kõrgemad võrreldes täiskasvanutega. Seega on noored palju vastuvõtlikumad ja tundlikumad elus toimuvale ning peegeldavad seda topelt tagasi.
"Mis väga sageli näiteks välja joonistub on see, et noortel on väga suur ülekoormus, nendelt nõutakse koolis väga palju, vanemate ootused on kõrged, noorte enda ootused endale on väga kõrged ja mingil hetkel kuskilt hakkab justkui kärisema," selgitas Eesti koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu.
Eelmainitule võib lisada veel erinevad suhete probleemid ning probleem vaimse tervisega ongi hoogu juurde saanud. Ehk oleks olukord lihtsam, kui noored räägiks oma mõtetest ja tunnetest? Paraku on Maikalu sõnul ka siin puudujääke - noored ennast väga avada ei oska või ei taha. Ja alati polegi spetsialisti, kes aitaks kuulata ja suunata.
"Meil peaks olema koolipsühholoog igas koolis olemas, igale lapsele kättesaadav. Kahjuks meil on ainult 53 protsendil koolidest psühholoogid olemas. Aga see, kas noored üldse oskavad rääkida oma tunnetest või kas nad oskavad väljendada, see on see teema, millele ka kool tõenäoliselt peaks rohkem tähelepanu pöörama. Me õpetame koolis matemaatikat, füüsikat, aga sama olulisena peaks seal juures olema ka inimeseks olemise oskus. Meil on päris palju noori inimesi, kelle näiteks ainuke emotsioonide reguleerimise oskus on enesevigastamine," tunnistas Maikalu.
Kuid mitte ainult kool või psühholoog üksinda ei saa vaimse tervise ravimiseks tegevusi teha. Endiselt on tähtis roll ka perekonnal ning sealsetel suhetel.
"Kui noorel on olemas toetav perekond, usalduslikud suhted oma vanematega ja talle on õpetatud ka seda, kuidas raskes olukorras stressiga toime tulla, siis võib loota, et see noor saab hakkama. Raskusi elus ikka tuleb, aga et ta tuleb nende raskustega toime."
Ja ka riigil on siin võrrandis Maikalu sõnul oma roll – luua vaimse tervise probleemi lahendamiseks süsteemne lähenemine ja valdkonda tõhusamalt rahastada.